Umtlolo wokugcina
INDLELA YOKWENZA NEKAMBISO YEZAMANDLA WEENSEBENZI
IMIBANDELA YOMSEBENZI OWENZELWA ABANTU NOMGOMO NGEMITHOMBO YAMANDLA WABANTU NEKAMBISO YAKHONA
OKUNGAPHAKATHI
ISINGENISO
Ihlathululo
Ikambisolawulo Evamileko
Amathuba Womsebenzi
IHlelo Lokuqalelela Ababedimeke Amathuba
Imibandela Yokulinganiswa Nokulungisa
Amatjhuguluko
IMBADALO
Isingeniso
Ihlelo Lomrholo Nelokulinganiswa Kobuhle Bomsebenzi Womuntu
IsiKwama SokuBekela
IsiKhwama seMali Yokwelatjhwa
Ibhonasi Yomnyaka
Imali Yesibonelelo Samahlalo, Sokudla Nesamakhambo
Irejista Yokuzibika Emsebenzini
Imali Yesibonelelo Sokubambela Umsebenzi
ILIFU
Ikambisolawulo Evamileko
Ilifu Yokuphumula
Ilifu Yokusebenza Iminyaka Eminengi
Ilifu Yamagulo
Ilifu Yokuyokubhebhula
Ilifu Yokufunda
Ilifu Ekhethekileko/Yokuqala Zomkhaya
Ilifu Engabhadalwako
UKUTHOLAKALA KWABASEBENZI
Ukufunwa Nokukhethwa Nokubekwa Eenkhundleni
Amatorho.
UKUSETJENZISWA KWABASEBENZI
Ukutransferwa Kwabasebenzi
Ukuthunywa Komunye Umsebenzi
Ukuphakanyiswa Esikhundleni Nokubambela
UKUTHWASISWA NOKUTHUTHUKISWA
Iimfundo Zomsebenzi
IHLELO LOMFUNDALIZE
Umnqopho
Inani Lemali Yomfundalize
Ukwaziswa Ngemifundalize
Abalungele Ukubawa Umfundalize
Ukuhlolwa Kwababawi Bemifundalize
Imibandela Yokusebenzisa Umfundalize
Amagadango Wokuchibiyela
Okungakavami Namatjhuguluko
Ihlelo Leenkoloyi
Ihlelo Lesibonelelo Seenkoloyi
AMAHLALO/IZINDLU
Ikambisolawulo
Ihlelo Lesibonelelo Sezindlu
OKHUNYE
Isikhathi Somsebenzi
Indlela yelembatho
Ukwenza Umsebenzi Wangaphandle Obhadalelwako
Ukuba Lilungu Emabhodini namkha Emikhandlwini Ephetheko
Isifuba, Ukukhulumisana Neembikiindaba kunye Nemibiko Yeembikiindaba
Ukuba Lilungu Eenhlanganweni Zekghonolwazi
Ukuthatha/Ukuvunywa Kwezipho
Iinthuthi
Ukuziqotjha
Izinga Lomsebenzi
Amaholideyi womPhakathi nawomThetho
ISIKO LOKUKHALIMA NEKAMBISO YOKUZWAKALISA IINLILO NOKULAMULA IMIBANGO
Isiko Lokukhalima Nekambiso Yakhona
Ikambiso Yokuzwakalisa Nokulalelwa Kweenlilo
UKUDILIZWA EMSEBENZINI NOKUPHELELWA MSEBENZI
Isingeniso
Ihlathululo
Amagadango Ekufuze Alandelwe
Amagadango Wokukhandela
Ukwazisa Nokubonisana
Bakhethwa Njani Abasebenzi Abathintekako
Ukukhulumisana Nabasebenzi Abathintekileko
Isibuyekezo
Imbadalo Yokulilisa Abadilizwa Emsebenzini
ISINGENISO
IHLATHULULO
Kizo zoke iintatimende zoMgomo, imiThetho, imiThetholawulo neZaziso, amagama alandelako la azakutjho lokhu okulandelako, ngaphandle-ke kokuthi kutjhiwo nakatjho okuhlukileko:
UMTHETHO" Utjho umThetho wezamaNzi (198 ka-1997) njengokutjhugululwa kwawo, namkha omunye umThetho owujamiselelako;
UKUZIQOTJHA" Kutjho ukulova emsebenzini nankha ukulova emsebenzini amalanga alandelane ngaphandle kwesizathu esizwakalako namkha imvumo esemthethweni;
UMRHOLO ONZINZILEKO" Utjho umrholo wamambala onzophileko nonzinzileko orholelwa wona ngaphandle kwezinye iimbonelelo zangeqadi, namabhonasi nobunye ubuhle bangeqadi obuthola ngokusebenza kwakho umsebenzi owusebenzako;
IBHODI" Itjho IBhodi yezamaNzi yeKangala njengokujanyiswa kwayo mNyango wezamaNzi nezamaHlathi;
INYANGA YEKHALENDA" Itjho isikhathi esibalwa ukusukela ngelanga lokuthoma lenyanga nanyana ngiyiphi eenyangeni zomnyaka ezilitjhuminambili, ukuyokufika elangeni lokuphela layo;
ISIKHULU ESIPHETHEKO" Sitjho umuntu okhethelwe ukuphatha isikhundla sesiKhulu esiPhetheko eBhodini yezamaNzi yeKangala;
UMPHATHI WOMNYANGO" Utjho umsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala oqatjhelwe isikhundla sobumenenjari njesikhulu esingamele umnyango loyo namkha iphiko lebhiziniselo;
I-DWAF" Itjho umNyango wezamaNzi nezamaHlathi;
UMSEBENZI" Utjho nanyana ngubani oqatjhelwe isikhundla somsebenzi wasafuthi ovunyelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala, futhi osebenza ngokwemibandela ebekwe ngiyo iBhodi yezamaNzi yeKangala;
UMJAMELI WABASEBENZI" Utjho iyuniyoni yabasebenzi nanyana ngiyiphi namkha nanyana ngiyiphi ihlangano yezabasebenzi yangnaphandle enamalungu amanengi ngokwaneleko hlangana nabasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala;
UMQATJHI" Utjho iBhodi yezamaNzi yeKangala;
UBULILI" Nanyana kukuphi eencwadini namkha emitlolweni yeBhodi le la kukhulunywa khona ngomuntu, kutjhiwo omduna nomsikazi, ngaphandle-ke kokuthi kutjhiwo bunqopha ukuthi kutjhiwo umuntubani;
IGREYIDI" Itjho inomboro etjengisa isikhundla somsebenzi nasilinganiswa nezinye iinkhundla zomsebenzi erherhweni lesijamiso somsebenzi seBhodi yezamaNzi yeKangala ngokwehlelo lokulinganiswa kweenkhundla zomsebenzi iJob Evaluation System;
ISIKHWAMA SEMALI YOKWELATJHWA" Sitjho isiKhwama seMali yokweLatjhwa iBhodi yezamaNzi yeKangala esihlelele abasebenzi bayo njengobunye bobuhle ebenzela abasebenzi bayo;
ISIKHATHI SEMBADALO" Umrholo onzinzileko ubalwa ngenyanga yekhalenda epheleleko, kodwa imbadalo ye-overtime ibalwa ifake noSonto oza ngaphambi komhlaka 15 wananyana ngiyiphi inyanga;
UMRHOLO OPENTJINELWAKO" Utjho umrholo onzinzileko kunye nengcenye yemali iBhodi eyiphoselela umsebenzi esiKhwameni sokuBekela;
UMGOMO" Utjho yoke imithetho nemithetjhwana, ikombandlela, izalelo, iimvumelwana kunye nemiyalelo ekhutjhwa yiBhodi namkha abaPhathi kobanyana umsebenzi uzokukhamba kuhle nangendlela elungileko eBhodini yezamaNzi yeKangala;
IPAHLA" Itjho yoke ipahla ejamileko negugekako yeBhodi yezamaNzi yeKangala, sekubalwa nalo loke ilwazi nanyana litlolwe ngesandla nanyana ligadangiswe ngomtjhini, nanyana lisediskini yekhomphiyutha, nanyana lisekhomphiyutheni ngokwayo nanyana lisefilimini;
ISIKHWAMA SOKUBEKELA" Sitjho isiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala njengoba sirejistarwe eBhodi yezeeMali nemNyangweni wezeNgeniso;
IMBADALO" Itjho umrholo onzinzileko, iimali zeembonelelo, amabhonasi kunye nobunye ubuhle bangeqadi obutholakala emsebenzini umsebenzi abuthola bunqopha namkha ngenye indlela njengendlela yokubhadalelwa umsebenzi awenzako;
ILANGA LOKUTHATHA UMHLALAPHASI" Litjho ukuphela kwenyanga umsebenzi ahlanganisa ngayo iminyaka yokuthatha umhlalaphasi,, abe alungele ukuthola iimfanelo ezitholwa ngabathethe umhlalaphasi ngokwemiThetho yomhlalaphasi yeBhodi yezamaNzi yeKangala;
ISIKHATHI SOMSEBENZI" Sitjho isikhathi esithileko selanga umuntu ekufuze abe semsebenzini ngaso, ngokwahlukahluka kwamakoro ngamakoro womsebenzi.
ISINGENISO
IKAMBISOLAWULO EVAMILEKO
IBhodi yezamaNzi yeKangala izibophelele ngomthetho wekambisolawulo wokungabandlululi abantu ngokungakafaneli ngombala, ngobulili, ngekolelombono, ngobuqhwala namkha ngokhunye; ngalokho-ke inqophe ukusebenzisa lekambisolawulo ekusebenzeni kwayo ngemithombo yamandla wabantu:
Ubudlelwana obuhle ekutlameni nekusetjenzisweni komgomo.
Ukwakhiwa nokunzinziswa kweendlela zokuthintana ezihle nezinepumelelo.
Imirholo emihle, namathuba amahle wokuthwasela umsebenzi nawokukhutjhulwa emsebenzini, njalo njalo.
Ubudlelwana obuhle nabajameli babasebenzi.
Ukwakha nokubambelela ekambisweni ehle nelungileko yezokukhalima neyokutjheja iinlilo ngokuhlonipha imithetho yezabasebenzi neemvumelwana ezihlanganyelweko.
Ukuba nabasebenzi abaneleko abanelwazi nelimuko elifunekako nabazimiseleko ukusebenza ngesibopho sokuziphendulela ekuphumeleliseni iminqopho yeBhodi.
Ukurarulula imiraro ngokukhulumisana, nangokuhlanganyela ekubonisaneni nangokuvumelana la koke la kukghonakala khona ngaphandle kokukhisimeza isithunzi seBhodi.
Ukwakha umoya omuhle wokuthembana nokuvulelana iimfuba kibo boke abasebenzi nabaphathi.
Ukwakha isiko nomoya wokusebenza ngokuncama, nangokuzihlonipha, nangokuzikhuthaza kunye nangokubambisana kibo boke abasebenzi.
Ukuvulela boke abasebenzi amathuba wokuthwasiselwa umsebenzi nokuthuthukiswa amakghono wabo ngokupheleleko ngaleyindlela-ke babe lisizo khudlwana eBhodini nemphakathini abawusebenzelako.
UmThetho wezabaSebenzi ka-1995 (i-Labour Relations Act of 1995) ngeKomidi yemiSebenzi ekuPhilwa ngayo (i-Essential Services Committee), ikhombe ukuphakelwa kwamanzi ebantwini njengomsebenzi oqakathekileko ekuphilwa ngawo. IBhodi yezamaNzi yeKangala izakulinga ngawo woke amandla ukwenza iimvumelwana ezihlanganyelweko zokwenzela abantu/umphakathi ubuncani bemisebenzi eqakathekileko ekhonjwe njengemisebenzi ekuphilwa ngayo.
AMATHUBA WOMSEBENZI
Amathuba womsebenzi kinanyana ngisiphi isikhundla somsebenzi esivulekileko eBhodini yezamaNzi yeKangala anikelwa boke abantu abayizalisako imibandela efuneka esikhundlensi somsebenzeso. Nokho-ke nanyana kunjalo, ithuba lokuthoma lizakuvama ukunikelwa abasebenzi beBhodi ntanzi neZakhamu zeSewula Afrika ezazidimeke amathuba phambilini.
Ihlelo lokufuna nokukhetha abasebenzi lizakwenzelwa emkhanyweni nangendlela elungileko, kodwa-ke nokho ilwazi lomuntu siqu sakhe, njengesibawo somsebenzi, incwadi ehlathulula ubuyena neemfundo zakhe nelwazi lakhe (i-CV), nemibiko yecociswano lomsebenzi mathupha, nemitlolo yokulingwa komuntu kunye nemiphumela yokuhlolwa kwamandla wengqondo yakhe zizinto ezithathwa njengezinto ezisifuba. Lezi zizinto ezizakuvezwa kwaphela ngaphakathi kweBhodi, kilabo nakanjani ekufaneleko ukuthi bazi ngazo, ngokulandela imithetho elawula lokho.
Iinsetjenziswa ezisetjenziselwa ukuhlola nokulinganisa amandla wekghono lomuntu ekukhethweni komuntu olungele umsebenzi zizakuba ngezithembekileko nezilungileko, ezingakatjhigameli ncanye ngokwesiko namkha ngenye indlela.
4 IHLELO LOKULUNGISELA ABABEDIMEKE AMATHUBA
IBhodi yezamaNzi yeKangala izibophelele ngomthetho wekambisolawulo wehlelo lokulungisela ababedimeke amathuba elakhako nelinomnqopho.
Izakuhlonitjhwa ibe iqalelelwe itlhogeko yokufuneka kwabantu ababedimeke amathuba phambilini, abantu besifazi, nabaqhwalileko (malungana nokutholakala kwamathuba womsebenzi).
Ukuphakamisa nokukhuthaza ikambisolawulo yokuqalelela abantu ababedimeke amathuba phambilini, kuzakutjhejwa bona ntanzi abantu ababedimeke amathuba, kwaphela nakube umsebenzi ofunelwa umuntu loyo banefundo yawo efaneleko, noba/namkha banelwazi lawo ngokwaneleko, noba/namkha banekghono lawo, noba/namkha banelimuko lawo. Lokhu-ke nokho akutjho ukuthi abanye abantu abakavunyelwa ukuqatjhwa, kodwa kutjho ukuthi abantu ababedimeke amathuba phambilini kuzakutjhejwa bona ntanzi nakunesikhundla somsebenzi esivulekileko.
Nakufumaniseka ukuthi akatholakali umuntu ongavala iiskhundla somsebenzi hlangana nabantu ababedimeke amathuba (ngaphakathi nangaphandle kweBhodi), kodwa sekunomunye osele avele asebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala osele abonakele anamandla wekghono lokuvala isikhundleso ngemva kokuthwasiswa, kungakhethwa omunye umuntu wangaphandle ongaje abambe isikhundleso kwesikhatjhana namkha ngekontraga, bekube mhlazana loyo okhonjelwe ukuthwasiselwa umsebenzi loyo aqeda ukuthwasiswa, bese kungena yena-ke kileso isikhundla.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izakuthatha amagadango wokuqinisekisa ukuthi abantu esele vele basebenza kiyo banikelwa amathuba wokufunda nokuthwasela umsebenzi, bakhuphule iimfundo zabo zelwazi lomsebenzi ezizabenza bakhule bakghone ukuthola iinkhundla ezingcono khona eBhodini ngokwelwazi nekghono lamandla wabo lomsebenzi, kuye-ke ngokuthi zikhona na iinkhundla ezifaneleko abangafakwa kizo ngesikhatheso.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izakuvulela abantu bayo amathuba wokukhula ngebizelo labo la kukghonakala khona, kobanyana abantu ababedimeke amathuba phambilini bazokwazi ukuthola amathuba wokuthola ilimuko, ngaleyindlela-ke bakghone ukuphakanyiselwa eenkhundleni zomsebenzi eziphezulu.
IMIBANDELA YOKULINGANISWA NOKULUNGISA
Ukutjhiyana kwemirholo, isikali somrholo nayo yoke eminye imibandela esebenza ngembadalo kubekwa ngendlela engabandlululiko. Kumugomo weBhodi yezamaNzi yeKangala ukurholela nanyana ngubani emsebenzini othileko umrholo olingana newezinye iindawo emsebenzini ofanako, ngokunjalo athole nabo boke obunye ubuhle obukhambisana nomsebenzi loyo ngokufanako nangokulinganako nakezinye iindawo emsebenzini ofanako la kusebenza khona iBhodi yezamaNzi yeKangala kunye neenkhundleni ezifanako ngaphakathi kwayo.
Iinkhundla zomsebenzi ziphiwa amagreyidi ngendlela esetjenziswa nevumeleke ilizwe loke, ngokuqala ukuthi umuntu osesikhundleneso wenzani nokuthi unamandla wokuthatha iinqunto ukufikaphi. Ihlelo lokugreyida iinkhundla zomsebenzi elibizwa ngokuthi yi-HAY Grading System lona hlelo elisetjenziswa yiBhodi yezamaNzi yeKangala njengehlelo langokomthetho lokulinganiswa kweenkhundla zomsebenzi.
Zoke iindawo neensetjenziswa , njengeendawo zokuzigedla, izindlu zokuphumulela kunye nezindlu zokuhlala zitholakala kibo boke abasebenzi. Nakube kukhona la kufuze kusetjenziswe khona imibandela ethileko ngenca yobukhulu bendawo ngokwayo, njengobukhulu beromu, imibandela leyo izakusetjenziswa ngokwamagreyidi nangokwamandla wemali kwaphela.
Boke abasebenzi bavumelekile ukuthi bangajoyina nanyana isikimu namkha isikhwama seemali iBhodi yezamaNzi yeKangala esenzele abasebenzi bayo, njengesiKhwama seeMali sokuBekela nje, nesiKhwama seeMali zokweLatjhwa, nehlelo lokusizwa ukuthola indlu, njalo njalo, ngokulawulwa mithetho yesikhwameso namkha isikimeso ngemithetho yeBhodi.
AMATJHUGULUKO
ImiThetho le inganande itjhugululwa namkha ingezelelwe ngokukhulumisana, ngokubonisana nangezaziso ezitlolwe emabhodini wezaziso weBhodi yezamaNzi yeKangala. Abasebenzi abazasolo basebenza eBhodini le emveni kobana sekwenziwe amatjhuguluko namkha kufakwe iingeelelo ezinjalo kuzakuthathwa ukuthi bayavumelana namatjhuguluko anjalo wemioThetho.
ImiBandela yomSebenzi le, nemiThetho nemiThetjhwana izakuthatha ukuthi ingezelelwa phezu kwemithetho engakatlolwa yeBhodi yezamaNzi yeKangala noba/namkha yabasebenzi bayo, ngalokho-ke kufuze bona ifundwe ndawonye nemibandela esebenza phezu kwabasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala njengoba itholakala emiThethweni ehlukahlukeneko.
IMBADALO
ISINGENISO
Lapha kusetjenziswa umthetho wekambisolawulo ngaphandle kokuphambuka.
Kulandelwa ikambiso yokuthi "umuntu akabhadalelwa isikhathi angakasisebenzi".
IHLELO LOMRHOLO NELOKULINGANISWA KOBUHLE BOMSEBENZI WOMUNTU
a. kulandela ikombandlela/umlayelo weBhodi;
c. kukhulumisana neenhlangano ezijamele abasebenzi ngeenkundla zokukhulumisana njengokweemvumelwana zokusebenzisana;
d. kulandela imikhambo nendlela yeemakethe;
e. kuqala ukuthi umsebenzi ngamunye usebenza njani.
Ubuncani bomrholo womuntu uzakubekwa liphiko lezabasebenzi iBhodi yezamaNzi yeKangala ekilo, kanti nemikhawulo yalokho izakubekwa ngiyo iBhodi.
Boke abasebenzi bazakurhola ngenya. Umrholo womuntu uzakufakwa ebhanga yomunye nomunye umsebenzi.
Imbadala namkha umrholo womuntu uzakuba sifuba hlangana komsebenzi neBhodi yezamaNzi yeKangala, ngalokho-ke umrholo womuntu asoze watjelwa omunye umuntu ngaphandle kwabantu abawufunela ukwenza umsebenzabo.
Ukukhutjhulwa komrholo ngomnyaka ebaphathini beenkhundla eziphakemeko (i-HAY points ye-392+) kuzakubekwa yiBhodi, ngokuqala ukuthi umphathi ngamunye usebenza njani njengokwesivumelwana seKontraga yokuSebenza esenziwa umphathi ngamunye nakaqatjhwako. Imininingwana yekontraga, enganande itjhugululwa ngokubonisana nomsebenzi ngnamunye, ihlathululwa esiHlomelelweni somGomo lo.
ISIKHWAMA SOKUBEKELA
Kukatelelekile ukuthi boke abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala abangaphasi kweminyaka ema-60 babe malungu wesiKhwama sokuBekela seBhodi le, begodu ubulungu besikhwamensi buzakukhamba ngemiThetho yasoisKhwamesi.
Umsebenzi oqatjhwa selangaphezulu kweminyaka ema-60 angeze aba lilungu lalesisiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala.
Boke abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala iminyakabo yokuthatha umhlalaphasi ma-60 weminyaka.
Akunamali umsebenzi adoselwa yona emrholweni kobana iyokuphoselwa esiKhwameni sokuBekela, kodwa iBhodi iphosela ama-20 wamaphesente womrholo opentjhinelwako womsebenzi.
Umsebenzi nakalisa umsebenzi unikelwa ingcenye yakhe yemali ephuma esikhwamenesi, anikelwe godu nengcenye ebeyiphoselwa yiBhodi kunye nemalinzalo emfaneleko, ngokwemiThetho yaso isKhwamesi.
IBhodi yezamaNzi yeKangala ilawulwa yiBhodi yabaPhatheli abamalungu weBhodi yezamaNzi, nabebandla labaphathi, nabajameli babasebenzi njengoba kusitjho imiThetho yesiKhwama sokuBekela yeBhodi yezamaNzi yeKanngala.
IsiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala ilawulwa mPhathi okhethwe ngiyo iBhodi.
Umuntu othethwe emnyangweni wombuso namkha ehlanganweni esambuso uzakukhetha ukuthi uyayithatha na imali ekufuze iye ngakuye, edluliselwa esiKhwameni sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala, kanti godu uzakunikelwa neminyaka yokusebenza engezelelweko njengoba izakubalwa ibekwe zizazi zeembalo zetjhorense zesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala.
Elinye nelinye ilungu kufuze bona liveze ubufakazi beminyaka yalo yobudala, nebokuthi litjhadile namnkha alikatjhadi, nebemininingwana yabantu abangaphasi kwalo namkha abaziindlalifa zalo, nalijoyina isikhwamesi; lokhu-ke kutjho ukuthi mhlazana lithoma ukusebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala. Ilungwelo kufuze lisibikele isiKhwama nakuba namatjhuguluko enzekekako engemininingwana leyo, kanti godu kufuze nokobana liveze nemininingwana abaPhatheli abanganande bayifuna kilo.
ISIKHWAMA SEMALI YOKWELATJHWA
IBhodi yezamaNzi yeKangala inesiKhwama seMali yokweLatjhwa esenzele boke abasebenzi bayo, ngalokho-ke kukatelelekile ukuthi boke abasebenzi babe malungu wesikhwamesi.
Ngiso ngokwaso isikhwamesi esibekako ukuthi ilungu ngali liphosela malini kiso, nokuthi ilungu ngalinye lisizakala kangangani ngaso, hayi iBhodi yezamaNzi yeKangala.
IBhodi yezamaNzi yeKangala kunemali ephekisa ngayo abasebenzi bayo emalini ephoselwa esiKhwameni seMali yokweLatjhwa; ukuthi ibaphekisa ngamalini abasebenzi bayo kilemali enje, kubeka yona ngokwayo iBhodi.
IBhodi yezamaNzi yeKangala angeze iphosele imali yokwelatjhwa kesinye isikhwama sezokwelatjhwa ngaphandle kwalesi ezikhethele sona yona.
IBhodi yezamaNzi yeKangala izasolo iyiphosela imali ephekisa ngayo umsebenzi wayo olilungu lesiKhwamesi ngitjho nanyana ilungwelo selithethe umhlalaphasi; kodwa-ke lokho kwenzeka kwaphela nakube ilungwelo lihlala lililungu lesikhwameso ngitjho nanyana selithethe umhlalaphasi, futhi lisolo nalo liphosela yalo ingcenye yemali esikhwameneso ngitjho nanyana selithethe umhlalaphasi njalo.
Lekambiso esiyiveze ku-2.4.5 ngehla isebenza ngitjho nanyana umuntu athethe umhlalaphasi ngenca yokugula namkha ukuqhwala.
Ikambiso esiyiveze ku-2.4.5 ngehla godu isebenza nemuntwini othethene nelungu lesikhwama, isebenze nebantwaneni babo ngemva kobana umuntu loyo selabhubhile, ngokulnadela imithetho yesiKhwama seMali yokweLatjhwa, kuye-ke nangokuthi loyo oseleko obekathethene nelungwelo yena usaragela phambili ngokuphosela ingcenye yemali ekufuze ayiphosele esikhwamenesi.
Boke abasebenzi abasebenza unomphela eBhodini yezamaNzi yeKangala bathola iTjhoresne yabaSebenzi ngokwemiThetho elawula iBhodi le. Ngiyo iBhodi ethwala iindleko zetjhorense le ngokupheleleko.
Nokho-ke iTjhorense le umuntu akasayitholi nasele athokoze umsebenzi namkha nasele aphumile emsebenzini lapha eBhodini.
ITjhoresene yabaSebenzi le izakuphathwa ilawulwe yiBhodi yabaPhatheli yesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala. Imibandela yalokhu-ke ikhambisana nokubuyekezwa namatjhuguluko anande enzeka kezamatjhorense.
Woke amalungu wesiKhwama sokuBekela seBhodi yezamaNzi yeKangala asizwa nangeHlelo lakaMasingcwabane.
ImiThetho ithi iHlelo lakaMasingcwabaneli libhadala imali ethileko yeendleko zesingcwabo nakube:
kunomsebenzi obhubhileko;
umsebenzi ubhujelwe mkakhe;
kubhubhe umntwana namkha omunye womndeni obhalisiweko ehlelweni lakamasingcwabaneli.
IBHONASI YOMNYAKA
Omunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela nakaqeda omunye nomunye umnyaka asebenza ubhadalwa ibhonasi elingana nomrholwakhe wenyanga (sekubalwe nesikhathi sokulingwa emsebenzini).
Ibhonasi yomnyaka ibhadalwa qho umuntu nakaqeda omunye nomunye umnyaka angenile emsebenzini eBhodini yezamaNzi yeKangala le, kanti-ke ibhonasi leyo ibalwa ngomrholo womuntu onzinzileko; ibhonasi yomuntu iphoselwa ebhanga lapho abhanga khona, ngemva kwelanga ephume ngalo.
Umthelo odoswa ebhonasini yesikhathi umuntu asisebenzileko udoselwa futhi emrholweni womuntu ngenyanga, kobanyana kungazokuba nomthelo odoswako ebhonasini nakufika isikhathi sebhonasi.
Umsebenzi onesikhathi esingaphezulu kweenyanga ezilitjhumi-nambili asebenza ubhadalwa ibhonasi elingana nesikhathi asisebenzileko nakube uphuma emsebenzi ngenca yokhunye kwalokhu okulandelako:
Ukufa
Ukuthatha umhlalaphasi wobudala (ngesikhathathi esifaneleko namkha wangaphambi kwesikhathi)
Ukuqhwala
Ukuthokoza umsebenzi
Ukuqotjhwa
Ukudilizwa.
Umthetho uthi basebenzi abangekho eenkhundleni zokuphatha kwaphela abavunyelwe ukubhadalwa i-overtime; lokhu-ke kutjho ukuthi basebenzi abaseenkhundleni ezingaphasi kwe-392 HAY.
Ukusetjenzwa kwe-overtime kufuze bona kuvunyelwe ngabaphetheko ntanazi ngaphambi kobana ingasetjenzwa, ngaphandle-ke kokuthi kube yinto erhabekileko nevela ingakalindeleki.
Yoke i-overtime esetjenzwako kufuze bona ibhalwe erejisteni yokuzibika emsebenzini, futhi kufuze nokuthi ithole imvumo nembadalo yakhona.
Umuntu nakasebenze i-overtime ngoSonto namkha ngeholideyi ubhadalwa ngokubuyelelwe kabili (X2) kinalokho avame ukukubhadalwa emrholweni wakhe ojayelekileko, ngaphandle-ke kwesikhathi umuntu asisebenze vele asetjhifini njengoba kuzakuhlathululwa ngenzasapha.
IMALI YESIBONELELO SAMAHLALO, SOKUDLA NESAMAKHAMBO
Ibhodi yezamaNzi yeKangala iyamupha amalalo umsebenzi ekufuze bona ayokulalala ngaphandle akhambe ngomsebenzi.
Indawo umuntu azakulaliswa kiyo kuzakulingwa ngamandla woke ukuthi ilingane nezinga lesikhundla umuntu akiso, ngokubona komPhathi weomNyango umuntu loyo angaphasi kwawo.
Ngaso soke isikhath8 kufuze bona kutholakale imvumo ntanzi yokulalisa umuntu ngaphandle nakakhambe ngomsebenzi, futhi abaPhathi bemiNyango ngokwahlukana kwayo ngibo abazakubalwula ukuvunyelwa kwamalungiselelo anjalo, ngokuqala imibandela eku-2.9.2 ngehla nokuthi iimali zikhona na..
Umsebenzi olala ngaphandle ngomsebenzi kufuze:
abuyiselwe imali ayisebenzisele ukudla neenselo ezibulula nakalele ngaphandle asemsebenzini njalo imali azayidla phambili angakalindeli; kufuze ayibawe imali enjalo.
Umsebenzi oyokusebenza ngaphandle kufuze bona athole imadlana azayidla nakalapho azabe asebenzela khona nakube uzabe asendaweni ewela ngaphandle kwala avame ukusebenzela khona.
Umsebenzi nakafunako angazikhethela indawo yangeqadi angayokulala kiyo, bese nakabuyako abawe ukubuyiselwa imali ayisebenzisele lokho, ngokwekambiso yeBhodi; kodwa-ke nakakwenzako lokho uzenzela yena ngesiyena, ngaphandle kwesibopho seBhodi. Ibhodi yezamaNzi yeKangala ayinasibopho seendleko zamalalo nezokudla la umsbeenzi azenzele khona wakhe amalungiselelo wamalalo.
Imali umuntu angabuyiselwa yona ekukhulunywa ngayo kuk-2.9.6 ngehla ngeyokulilisa umuntu loyo ngemadlana angabe ayisebenzisile ekuzifuneleni indawo yamalalo, ngalokho-ke akusimali ekufuze bona umuntu ayithathe njengemali engezelela umrholwakhe. Umuntu nakangatholakala adlala ngalobubuhle enzelwa bona msebenzi angahle emukwe lelilungelo lobuhle langeqadi.
Umsebenzi ekufuze akhambe aphume ayokusebenzela endaweni esetjenzelwa liziko akilo kufuze bona azalise amaforomu amnikela imvumo yokuyokusebenza lapho, adluliswe ngosikhulu sakhe namkha omPhathi womNyango asebenza ngaphasi kwawo, ngaphambi kobana akhambe; amaforomu lawo-ke abizwa ngokuthi ma-Trave; Authorisastion Forms. Kufuze bona amaforomu lawo avunyelwe abe adluliswe siKhulu esiPhetheko namkha umuntu onikelwe amandla wokwenza njalo.
Iforomu elizalisiweko lemali yokusizwa ngeendleko zokudla umuntu nakasebenza ngaphandle kufuze bona liqobotjhelwe eforomeni lokukhamba nakube umsebenzi okhambako loyo ufuna ukufuna nemali azayisebenza nakazabe akhambile njalo.
Imali umuntu anikelelwa ukuyisebenza nakasekukhambeni ngomsebenzi izakunande ibuyekezwa ukuthi kufuze ibe yimali engangani,, kanti-ke ilawulwa yiBhodi.
Abasebenzi abaya eendaweni ngokuyokufunda njengengcenye yehlelo labo lokuthuthukiswa emsebenzini njengoba kuhlele iBhodi yezamaNzi yeKangala bazakulawulwa ngomgomo wehlelo elinjalo nangemibandela ekhambisana nomgomo wehlelo lokuthuthukiswa emsebenzini.
Woke umsebenzi otlolelwe incwadi watjelwa ukuthi abe ku-standby uyabhadalelwa ukuba kwakhe ku-standby.
Abasebenzi abasebenza amatjhifu bazakubhadalwa imali yokusebenza amatjhifu ezakubalwa ngalendlela elandelako:
Umuntu osebenze itjhifu yangemva kwamadina ubhadalwa amaphesente amane (4%) womrholo wakhe awurhola nge-awa, bese kuthi umuntu osebenze ebusuku abhadalwe amaphesente abunane (8%) womrholo wakhe awurhola nge-awa.
Nokho-ke itjhifu yemini yona ayinamali engezelelweko ebhadalelwa yona.
IREJISTA YOKUZIBIKA EMSEBENZINI
Kuzakuba nerejista yokuzibika emsebenzini ezakutlikitlwa ngibo boke abasebenzi.
Umsebenzi osebenza umsebenzi osancwadi kufuze bona azibike emsebenzini ngokuzalisa irejista, ekufuze bona iqalwe ihlolwe mphathi wakhe qho ngeveke, namkha azibike ngokukloga ngomtjhini.
Boke abasebenzi abasebenza amatjhifu kunerejista ekufuze bona bayitlikitle.
Umsebenzi wamatjhifu uzakwenziwa ngokulandela irherho lamatjhifu elitloliweko kenye nenye iplanti.
IMALI YESIBONELELO SOKUBAMBELA UMSEBENZI
Umsebenzi obamba isikhundla esiphakemeko kunesakhe isikhathi esidlula amatjhumi amathathu wamalanga ngasikhathi sinye, kufuze athole imali eesibonelelo sokubambela umsebenzi.
Nanyana kukunini umuntu nakufuze ayokubambela emsebenzini, kufuze bona thome ngokuzalisa iforomu lokubambela isikhundla esiphezulu kunesakhe, lidluliswe sikhulu esifaneleko, ngaphambi kobana umuntu loyo angathoma abambe isikhundla ekufuze abambele kiso omunye.
Naye umsebenzi oyokubamba isikhundla esiphezulu kunesakhe kufuze bona atlolelwe incwadi emazisa ngalokho ngaphambi kobana angathoma ukubamba esikhundleni safunelwa soneso.
Umuntu obambeleko ubhadalwa I-7,5 % yomrholwakhe wenyanga ngesilinganiso segreyidi umuntu ayokubamba kiso.
Nakube umuntu ubambe esikhundleni sesiKhulu esiPhetheko, umuntu loyo uzakubhadalwa imali eyi-7.5 % yomrholo onzinzileko ovunywe nguNgqongqotjhe.
IKAMBISOLAWULO EVAMILEKO
Nakube kukhona la kungavunyelwana khona malungana nobuhle umuntu ekufuze abuthole ngelifu, igama leBhodi yezamaNzi yeKangalakuzakugcina lona. Ibhodi yezamaNzi yeKangala izakubona ukuthi indaba enjalo iyisebenza njani, kodwa-ke nalapho iBhodi kufuze bona iyizalise imibandela yomThetho oLawula Iindlela zokuSebenza nokuPhatheka kwabaSebenzi, izalise nobuhle obubalwa mthetho lo, ekufuze benzelwe abasebenzi.
Abasebenzi abaselifini abakavunyelwa ukwenza omunye umsebenzi obhadalelwako wangaphandle, ngaphandle-ke kokuthi bathome ngokuthola imvumo yokwenza njalo esiKhulwini esiPhetheko, namkha emuntwini othunywe ukwenza umsebenzi onjalo.
Ngaphandle kwelifu yamagulo neyokubhebhula, woke amanye amalifu anikelwa ngokuqalelela iintlhogeko zomsebenzi ngesikhatheso. Ngalokho-ke nanyana kukunini iBhodi ingambiza umuntu asekhaya ukuthi abuye.
Umuntu oselifini akakwazi ukubuyela emsebenzini kungakapheli ilifakhe, ngaphandle-ke kokuthi avunyelwe yiBhodi ukwenza njalo.
Umsebenzi obhalelwa kubuya emsebenzini ilifakhe seyiphelile ngaphandle kwesizathu esizwakalako, angakatholi nemvumo yokuhlala angabuyi ngesikhathi ekufuze abuye ngaso uzakuhlawuliswa; ukuhlawuliswa kwakhe kuzakulandelwa ikambiso epheleleko yokubiza ikundla yokulalela igwebe umsebenzi onecala.
Umsebenzi angeze avunyelwe ukuthokoza umsebenzi aselifini, futhi akunalifu, ngaphandle kwelifu yamagulo umuntu angayithatha ngesikhathi sokuthokoza umsebenzi.
Akunamsebenzi ozakuqotjhwa emsebenzini aselifini esemthethweni.
Nakube umsebenzi unamalanga welifu akweledwa wona ngenca yelifu ekatelelekileko, zoke iimbawo zelifu zangomuso zizakuqalwa ngasinye ngasinye, esinye nesinye siqalwe ngobusona.
La kukhulunywa khona ngamalanga welifu encwajaneni le, kuzabe kutjhiwo amalanga wekhalenda, ngaphandle-ke kwala kutjhiwo khona ukuthi kutjhiwo okuhlukileko.
Ilifu yabasebenzi ihlukaniswe ngamakoro alikhomba:
Ilifu Yokusebenza Iminyaka Eminengi
ILIFU YOKUPHUMULA
Umzombe welifu uthoma ngelanga umsebenzi athome ngalo ukusebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngokulandela imibandela eku-3.2.2 neku-4.1.14.
ILifu yokuPhumula amalanga wayo abuthelelana kenye nenye inyanga umuntu ayiqedileko asebenza, ngesilinganiso secezu linye kalitjhumi-nambili (i-1/12) seembonelelo ezisebenza killoyo umsebenzi. Malungana nalokhu-ke, inyanga yinye umuntu ayiqede asebenza ithathwa njengenyanga umuntu athome nayo phasi ukusulela ngelanga lokuthoma, ukuyokufika elangeni lokugcina lomsebenzi lenyanga leyo.
Qho umuntu nakaqeda iinyanga ezilitjhuminambili ngokulandelana asebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala le uzakuthola ilifu etholwa kanye ngomnyaka.
Ilifu yabasebenzi abasebenza unomphela eBhodini le izakubalwa ngalindlela:
Amaphuzu we-HAY angaphasi kwe-392 enza amalanga wekhalenda amatjhumi amabili-nahlanu ngeenyanga ezilitjhumi-nambili .
Ilifu ephunywa ngomnyaka umuntu kufuze enze isibawo sayo kusasele amalanga alitjhumi-nane ubuncani bakhona, ngaphambi kobana ayithome. Ilifu enjalo izakuqalwa mPhathi womNyango loyo la kusebenza khona umsebenzi loyo ukuthi ilungile na ngesikhatheso, ngokuqala iintlhogeko zeBhodi zangesikhatheso. Ibhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokubawa umsebenzi ukuthi ilifakhe ayithathe ngelanga elilungele yona iBhodi le.
Umuntu angalelwa ukuthatha ilifu ngenca yobujamo bomsebenzi. Nakube kuyenzeka umuntu alelwe ukuthatha ilifu, iphuzu eliku-3.2.7 ngenzasapha kusafuzile nokho ukuthi liqalelelwe.
Boke abasebenzi kufuze umsebenzi ngamunye athathe ilifu yamalanga alitjhuminambili ubuncani bakhona ngokulandelana nngomnyaka, kanti godu ilifu enjalo kufuze bona ithathwe kungakapheli iinyanga ezilitjhuminahlanu ukusukela ekupheleni kwelifu yokugcina umuntu agcine ukuyithatha.
Kunamalanga welifu alitjhuminambili umuntu ekufuze bona awathathe ngokulandelana; amanye-ke amalanga welifu asala lapho angabutheleleka abe ayokufika ekhulwini elinamatjhumi amabili ebasebenzini abaneminyaka engaphasi kemihlanu , kanti-ke kilabo abaneminyaka engaphezulu kemihlanu basebenza eBhodini le, amalangabo welifu angabutheleleka abe ahlanganise ikhulu elinamatjhumi abunane .
Amalanga welifu abutheleleke abe ahlanganisa I-120/180 kufuze bona athathwe ngaphambi kobana umuntu aphume emsebenzini nakube uyaphuma, nakungasinjalo, ayadliwa amalanga lawo.
Nakube kuyenzeka umuntu abhubhe, iBhodi yezamaNzii yeKangala izakubhadala indlalifa ekhethwe msebenzi obhubhileko loyo imali elingene amalanga welifu umsebenzi loyo akweledwa wona ukufikela ngelanga lokugcina asese msebenzi weBhodi, ngokwemibandela eku-3.2.8 naku-3.2.9.
Abasebenzi abasebenza amatjhifu abasebenza ngamaholideyi bazakubhadalelwaa ukusebenza ngeholideyi, njengokweKambiso yezomRholo.
Amaholideyi boke abasebenzi bawathola njengamaholideyi angezelelweko ngnaphezu kwelifu yabo. Nakube kuba neholideyi umuntu aselifini, ilanga leholideyelo alibalelwa elifini yakhe.
Inani lemali ebhadalelwa ilifu nalitjhugululelwa emalini ngokweendinyana 3.3.3 ne 3.3.8 kunye ne 3.3.10 ibalwa ngalindlela:
Umrholo Womnyaka Opentjinelwako x Inani Lamalanga Afakiweko (kudoswe umthelo)
ILIFU YOKUSEBENZA IMINYAKA EMINENGI
Ilifu yokusebenza iminyaka eminengi, elingana namalanga welifu yokuphumula ibutheleleka komunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela nakuphela iminyaka emihlanu umuntu asebenza ngaphandle kokuqintelisa eBhodi yezamaNzi yeKangala, ngokwemibandela eku-3.3.4.
Lelifu ekukhulunywa ngayo ku-3.3.1 ngehla yenzeka kwaphela emuntwini osebenza unomphela eBhodini nakaqeda iminyaka emhlanu ngokulnadelana asebenza khona.
Ubuncani bakhona umuntu kufuze athathe ihafu (50%) yelifu yokusebenza iminyaka eminengi namkha ayithengise ibe yimali kungakapheli iinyanga ezilitjhuminambili ilifu leyo ihlangene. Amalanga walelifu asala lapho, angabutheleleka ngokwemibandela eku-3.2.8, futhi angathathwa njengelifu namkha athengiswe abe yimali nanyana kukunini.
Nakube kuyenzeka umsebenzi aphume emsebenzini ngemva kweminyaka emihlanu ngokuthokoza umsebenzi, ngokuthatha umhlalaphasi, ngokuphelelwa msebenzi, ngokugula namkha ngokufa, ilifu yokusebenza iminyaka eminengi izakubhadalwa umuntu loyo ngokulinganisa isikhathi asisebenzileko ngokubala iinyanga ezilitjhuminambili asebenza lapho namkha ingcenye yakhona nanyana ingaba ngangani.
ILIFU YAMAGULO
Ilifu yamagulo ibalwa ngeminyaka emithathu ukusukela ngelanga umuntu angene ngnalo emsebenzini eBhodini le.
Ilifu yamagulo komunye nomunye umsebenzi osebenza unomphela imatjhumi alithoba wamalanga wekhalenda umzombe ngamunye welifu ngesilinganiso esipheleleko sokubhadalwa, namanye amatjhumi alithoba wamalanga ngamatjhumi amahlanu wamaphesente (50%) womrholo wakhe onzinzileko.
IBhodi yezamaNzi yeKangala umsebenzi ingamngezelelela ilifu yamagulo ngokubona kwayo nakube umuntu loyo sewuwasebenzise woke alamanga wakhe welifu, nakube iBhodi ibona kufuneka yenze njalo.
Ilifu yamagulo edlula emalangeni amabili womsebenzi ngokulandelana umuntu angayithola kwaphela nakube uveza incwadi yamagulo ebuya kwadorhodera namkha emelaphini obhaliswe njengomelaphi; incwadi leyo kufuze bona itjho isifo ebesiphethe umsebenzi namkha itjho ukulimala kwakhe nakube bekalimele; leyo ilifu enjalo izakunikelwa ilingane nesikhathi esitjhiwo ngudorhodera namkha umelaphi loyo, njengoba kuzabe kusitjho incwadi kadorhodera namkha umelaphi loyo.
Nokho-ke umsebenzi kungafuneka ukuthi aveze incwadi kadorhodera ekhuluma ngokugula kwakhe ngitjho nanyana agule isikhathi esingaphasi kwamalanga amabili, nakube isiKhulu esiPhetheko seBhodi yezamaNzi yeKangala namkha esinye isiphathiswa seBhodi le sibona kufuneka ukuthi kwenziwe njalo.
Umsebenzi angeze anikelwa ilifu yamagulo yokuhlala ekhaya nakube isiKhulu esiPhetheko namkha esinye isiPhathiswa esijamele isiKhulu esiPhetheko sibona ukuthi ukugulokho namkha ukulimala komsebenzi kube ngenca yobudlabha bakhe namnkha yokungaziphathi kwakhe kuhle abhalelwe kukuziphephisa ekugulenokho namkha ekulimalenokho. Nakufumaniseka ukuthi umsebenzi ubhalelwa kukuza emsebenzini ngendlela enjalo, uzakudoselwa imali elingana nesikhathi asihlezi angekho emsebenzini, emveni kobana sele anikelwe ithuba lokuzikhulumela ngokungabi khona kwakhe emsebenzini ngesikhatheso.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuthumela umsebenzi kudorhodera ozakukhonjwa yiBhodi kobana ayokuhlola umsebenzi loyo, ngeendleko zayo iBhodi.
Nakube unikelwe ilifu yamagulo ngenca yokulima namkha yokugula ukube umsebenzi loyo angakghona ukubiza imali yokumlililisa ngenca yokulimalokho namkha yokugulokho ndawana, iBhodi inelungelo lokubuyisa imali eyilahlekeleko ngenca yokungabi khona komsebenzi loyo emsebenzini kuye umsebenzi loyo, nakube imali iBhodi engayibuyisa ngendlela enjalo ayidluli umrholo womsebenzi loyo namkha obunye ubuhle umsebenzi loyo abekangabuthola emsebenzini ngesikhathi azabe angekho ngaso emsebenzini, futhi nakube imali leyo ayidluli iindleko zokugula namkha zokulimala kwakhe umsebenzi.
Umsebenzi ogula namkha alimale aselifini yokuphumula, ekhethekileko namkha yokuyokubhebhula uzakunikelwa ilifu yamagulo elingana isikhathi sakhe agule ngaso, ekuvezwe nobufakazi bokuthi nangambala ugule/ulimele isikhathi esingako.
Boke abasebenzi kufuneka babikele abaphathi babo kungakapheli ama-awa amatjhumi amabili-nane nakube babhalelwa kukuya emsebenzini ngenca yokugula namkha yokulimala, babe baveze nokuthi kulindeleke ukuthi bangakghona nini ukubuyela emsebenzini. Ebasebenzini abasebenza amatjhifu, umphathi wabasebenzabo kufuze ukuthi abikelwe ubuncani bakhona kusasele i-awa ngaphambi kobana ithome itjhifu umuntu ebekufuze ayisebenze.
Abasebenzi abasebenza unomphela abanesikhathi esingaphasi kweenyanga ezilitjhuminambili basebenza bazakunikelwa ilifu ebalwa ngamalanga amabili wenye nenye inyanga abayisebenzileko, ngomrholo opheleleko, namalanga amabili angezelelweko, ngehafu (50%) yomrholo wabo.
ILIFU YOKUYOKUBHEBHULA
Umsebenzi osebenza la eBhodini uthola iinyanga ezine ngnokulandelana zokuyokubhebhula.
Umsebenzi oselifini yokuyokubhebhula uthola amatjhumi amathathu wamaphesente (30%) womrholo wakhe nakaseselifini yokubhebhula, athole nazo zoke ezinye iimfanelo avamise ukuzithola nakasemsebenzini.
Umsebenzi angathoma ilifu yokuyokubhebhula:
nanyana kukunini ukusukela eemvekeni ezine ngaphambi kwesikhathi sokubhebhula, ngaphandle-ke kokuthi kuvunyelwanwe ngenye indlela.
ngelanga udorhodera namkha umbhebhulisi abona kufanele ngalo ukuthoma ilifu yokubhebhula, ngokuqala ipilo yomsebenzi loyo namkha yomntwana olungiselelwa ukubhejulwa loyo.
Akunamsebenzi ozakuvunyelwa ukubuyela emsebenzini kungakapheli iimveke ezintathu abhebhulile, ngaphandle-ke kokuthi udorhodera namkha umbhebhulisi abona umsebenzi loyo akulungele ukubuyela emsebenzini ngaphambi kwesikhathi esingako.
Umsebenzi obuya endleleni selasesiquntwini sesithathu asebantwini, namkha obeletha umntwana othulileko kufuze athole ilifu yokubhebhula yyemveke ezintandathu ngemva kobana avelelwe ngilokho, nanyana ilifu yakhe yokuyokubhebhula besele ithomile nanyana beyingakathomi nakavelelwa ngilokho.
Umsebenzi kufuze bona atlole incwadi abikela ngayo umqatjhi wakhe - ngaphandle kokuthi-ke mhlamunye akakghoni ukwenza njalo - ngelanga azimisele :
ukuthoma ngalo ilifu yakhe yokubhebhula nazimisele ukubuya ngalo emsebenzini ngemva kokubhebhula
Inothisi malungana no-3.5.6 kufuze ithunyelwe:
kusasele iimveke ezine ubuncani bakhona, ngaphambi kobana umsebenzi athome ilifu yokuyokubhebula, namkha nakube akukghonakali ukwenza njalo, ithunyelwe msinyana ngesikhathi ekungakghonakala ngaso.
ILIFU YOKUFUNDA
Umsebenzi oyokutlola iinhlahlubo, nanyana oyokuhlahlubwa ngokubuzwa ngomlomo unikelwa ilanga linye lelifu yokufunda, elililanga lomsebenzi eliza ngaphambi kwelanga leenhlahlubo; lapha-ke kubalwa neenhlahlubo zonzaliselela.
Umsebenzi unikelwa godu ilanga linye lelifu yokufunda lokutlola iinhlahlubo, nanyana ayokuhlahlubwa ngokubuzwa ngomlomo, ngelangelo lokutlolwa kweenhlahlubo.
Isibawo sokuphiwa ilifu yokufunda kufuze siphekelelwe bufakazi beenhlahlubo eziyokutlolwa.
Iimfundo umuntu azifeyilileko, azibuyelelako, angeze umuntu aphiwa ilifu yokufunda yokuyozitlola.
Ilifu yokufunda abasebenzi bazakunikelwa yona kwaphela nabenza iimfundo ezivunyelwe siKhulu esiPhetheko namkha esinye isiPhathiswa esijamele isiKhulu esiPhetheko, kwabonakala ukuthi ziimfundo eziphathelene nezikhambisana nomsebenzi owenziwa eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngokomgomo wezeFundo osebenza kileBhodi.
ILIFU EKHETHEKILEKO/YOKUQALA ZOMKHAYA
Umsebenzi angabawa ilifu ekhethekileko, nakube:
uya ekhotho ngoba ikhotho ukuthi ayokuba ngufakazi ecaleni;
uya ekhotho njengommangalelwa ngesikhundla sakhe somsebenzi;
uyokujamela iRiphabhligi yeSewula Afrika namkha iPhrovinsi nanyana kungaba ngiyiphi yalapha ekhethu kezemidlalo ngoba anelitho alenzako emidlalweni leyo, njengokuthi abe mphathi wemidlalo, ijaji e,idlalweni namkha abe ngusofengwana; isikhathi selifu enjalo umuntu angasithola akukafaneli ukuthi sidlule emalangeni alikhomba wekhalenda ngomnyaka;
uyokwethweswa iziqu namkha idiploma endaweni yefundo ephakemeko; isikhathi selifu yokwenza lokhu lilanga linye , ngomnyanya / ngomcimbi munye;
uyokuthutha uyokuhlala kenye indawo ngoba iBhodi yezamaNzi yeKangala imtransferile; ilifu yokwenza lokhu-ke ayidluli emalangeni amabili.
Isibawo selifu yokwenza koke lokhu okungehla kufuze ukuthi sihlale siphekelelwa bufakazi obutloliweko ngaso soke iiskhathi.
Abasebenzi abasebenza unomphela eBhodini le banamalanga amathathu weLifu yokuQala zomKhaya ngomnyaka; ilifu enjalo-ke umsebenzi uyithola ngokuyibawa nakube ugulelwa mntwana, namkha nakube ubhujelwe mkakhe namkha umlingani wakhe wasafuthi, namkha umzali wegazi namkha wokutholwa, namkha ugogo namkha namkha umkhulu, umntwana wegazi namkha umntwana wokutholwa, isizukulwani namkha udadwabo namkha umfowabo. Umqatjhi kungenzeka afune ubufakazi obubonakalako namkha obuzakwalako bokufakazela lokho umsebenzi azabe akufunela iLifu yokuQala zomKhaya.
ILIFU ENGABHADALELWAKO
ILifu engaBhadalelwako umuntu angayibawa ebujamweni obungakavami, futhi nala umuntu anganamalanga aneleko welifu yokuphumula.
Umuntu angabawa iLifu engaBhadalelwako yamalanga alikhomba wekhalenda ngomzombe munye welifu.
Iimbawo zeLifu engabhadalelwako zithunyelwa ku-Manager, Human Rsources, kobanyana ayozihlola bese uyozikhulumela esiKhulwini esiPhetheko namkha kesinye isiPhathiswa esijamele sona isiKhulu esiPhetheko kobanyana kube ngibo abazidlulisako.
Nakube unikelwa iLifu engaBhadalwako edlula emalangeni alikhomba womsebenzi, umsebenzi obawa ilifu leyo kuzakufanela ukuthi azibhadalele ngokwakhe isikhathi azabe aselifini ngasweso imali evame ukuthi ayiphoselelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala esiKhwameni sokuBekela, nesiKhwameni seTjhorense kunye nesiKhwameni sokweLatjha.
UKUTHOLAKALA KWABASEBENZI
UKUFUNWA, NOKUKHETHWA NOKUBEKWA EENKHUNDLENI
Abantu abavela ngaphandle bazakutjhejwa kwaphela nakube akatholakali umuntu olungele isikhundla somsebenzeso ebasebenzini esele vele bakhona eBhodini yezamaNzi yeKangala.
Zoke iinkhundla zomsebenzi zizakuthoma ngokukhangiswa ngaphakathi, kwenzelelwe ukubanikela ithuba ntanzi abasebenzi beBhodi abazilungeleko iinkhundlezo, ukuthi benze iimbawo.
Nakufumaniseka ukuthi akatholakali umuntu olungele isikhundla somsebenzi ngendlela kuhlathululwe ngayo ku-4.1.2 ngehla, isikhundla somsebenzeso sizakukhangiswa ephephandabeni lesifunda. Nakubhalako nalapho, khona-ke kuzakukhangiswa ephephandabeni lelizwe loke.
Yi-Hunan Resources Manager ethwele umsebenzi wokufuna nokuthola abantu abafunelwa umsebenzi nanyana ngimuphi, nanyana bavela khona ngaphakathi nanyana bavela ngaphandle.
Iinkhangiso zomsebenzi, (nanyana ngezangaphakathi kwaphela nanyana ngezangaphandle), zitlanywa zihlelwe mNyango weHuman Resources ngokubambisana nomPhathi womNyango loyo la kunesikhundla somsebenzi khona.
Iinkhangiso zomsebenzi kufuze bona ziveze bona yini okufuneka emsebenzini okhangiswako loyo.
UmPhathi weHuman Resources nguye ozakunikela umPhathi womNyango othileko namkha esinye isiphathiswa esithunywe umsebenzi onjalo yoke imininingwana yomuntu ofbawa umsebenzi, kobanyana azokuqalwa ahlolwe ukuthi uwufanele na umsebenzi loyo.
Zoke iinkhundla zomsebenzi zizakuvalwa ngokuvunyelwa yiBhodi, nangokuqala ukuthi ikhona na imali ezakusetjenziselwa isikhundleso.
Abantu beenkhundla eziphasi baqatjhwa baPhathi bemiNyango ngokwahlukana kwabo la kukhona khona iinkhundlezo, ukuqatjhwa kwabo-ke kupheleliswe ngokuvunyelwa siKhulu esiPhetheko. UmNyango weHuman Resources ngiwo ozakuba nesiluleko esizakwenza umPhathi womNyango namkha isithunywa sakhe sikghone ukuthatha isiqunto esifaneleko.
Ama-Supervisor nabaphathi beenkhundla eziphakathinaphakathi baqatjhwa asiKhulu esiPhetheko, ngokunikelwa amandla nguSihlalo weBhodi.
AbaPhathi beenkhundla eziphezulu (njengeGeneral Manager nangaphezulu) baqatjhwa yiKomidi yeBhodi ebekelwe ukuKhetha abaSebenzi abaFaneleko, ngokuvunyelwa yiBhodi ngokwayo.
UmPhathi weHuman Resources nnguye ozakuthwala umsebenzi wokuphatha nokulawula koke okuphathelene nokuqatjhwa kwabantu, nokusebenza ngeembawo zomsebenzi ezingakaphumeleli.
Umuntu uthathwa ukuthi selasebenza eBhodini le ukusukela ngelanga lokuthoma athoma ngalo ukusebenza, ngaphandle-ke kokuthi athome abekelwe ukuthoma ukusebenza ngelanga lokuthoma lomsebenzi enyangeni, kodwa kufumaniseke ukuthi ilanga lokuthoma lenyanga alisilanga lomsebenzi, ngaleyindlela-ke ilanga lokuthoma emsebenzini kuba ngilo lonelo lokuthoma lenyanga nanyana ingasisilo ilanga lomsebenzi njalo.
AMATORHO
Abasebenzi bangaqatjhelwa amatorho kobana bazokuphungulela abasebenzi abasebenza unomphela umsebenzi ngeenkhathi la kunomsebenzi omnengi khona khulu namkha ngeenkhathi zamahlelo akhethekileko.
Umuntuu otorhako akakwazi ukutorha ukudlula eenyangeni ezintathu ngokulandelana, kanti godu umuntu obekatorha akakwazi ukubuyiselwa etorhweni kungakapheli inyanga yinye aqede ukutorha khona la eBhodini yezamaNzi yeKangala.
Umuntu otorhako uqatjhwa mNyango weHuman Resources ngesibawo somPhathi womNyango la kufuenaka khona umuntu.
Abantu bamatorho bazakuqatjhwa ngama-ofisi wezabaSebenzi wendawo la kukghonakala khona, nangezinye iindlela ezilungileko nezikghonakalako.
Abantu belwazi lamakghonofundwaa (Professionals) bazakuqatjhwa ngekontraga nakube kufuneka ilwazi labo. Amakontraga anjalo-ke abekelwe ukwenza umsebenzi othileko ngesikhathi esithileko..
Abafundi abavela eendaweni zefundo ephakemeko banganikelwa ithuba lokwenza umsebenzi ofunwa ziimfundo zabo ukuqedelela indima abayifunda eencwadini, nakube kuyakghonakala ukuthi ilwazzi elifunekakwelo litholakale ngesikhathi umfundi azabe alapho ngaso. Amalungiselelo anjalo-ke kufuze ukuthi enziwe mPhathi womNyango, adluliswe siKhulu esiPhetheko namkha isithunywa saso, ngaphambi kobana abafundabo bangabhadalwa noba ngayiphi indlela.
UKUSETJENZISWA KWABASEBENZI
UKUTRANSFERWA KWABASEBENZI
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokutransferela umsebenzi kinanyana ngimuphi omunye umsebenzi ongaphasi kwayo, nakube kubonakala kuzayisiza lokho; lokho-ke nokho kwenziwa ngemva kokubonisana.
Isibawo somsebenzi sokutransferwa sizakuqalwa ngosiqalelela nngobusona, sivunywe nakube lokho kuserhuluphelweni yeBhodi.
Umsebenzi otransferwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala ngokulandela ikambiso eku-5.1.1 ngehla uzakuba nelitho aliliswa ngalo ngokukhisimezeka kwakhe ngokutransferwa, ngokuqalelela lokhu okulandelako:
iindleko zokukhamba kwakhe ngokwakhe, nezokukhamba komndenakhe, kubalwe kungadluli emalangeni amabili , kunmgadluli neenkoloyini ezimbili .;
imali yesibonelelo sokuthutha elingana nomrholo wenyanga, eyimali yokuthenga amarhaideyini, ijinifomu yesikolo, njalo njalo, ngokuqala ubufakazi obutloliweko beendleko zalokho, njengokubekelwa yiBhodi.
iindleko zokukhambisa ifenitjhari (sekubalwe netjhorense); kodwa umbandela walokho kukuthi umuntu abuze ebathuthini befenitjhari abahlukeneko babe bathathu alinganise iindleko zabo zokuthutha; imali yabathuthi abakhethelwe ukuthutha ifenitjhari ngemva kwalokho kufuze bona ibikelwe umPhathi we-Human Resources ntanzi, yena-ke abe negama lokugcina lokuthi ngibaphi abathuthi abazakusetjenziswa. Naye-ke umPhathi we-Human Resources angafunela ngokwakhe abathuthi befenitjhari aqale ukuthi ngibaphi abatjhiphileko nabagcono.
Iindleko zokutransferwa njengoba kuhlathululwe ku-5.1.2 ngehla kuzakuba ngemsebenzi otransferako loyo, nakube ukutransferokho kusiza yena kwaphela, njengokuthi nje nakube utjintjisana nomunye umsebenzi ngomsebenzi.
UKUTHUNYELWA KOMUNYE UMSEBENZI
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuthumela umsebenzi nanyana ngimuphi komunye umsebenzi kelinye lama-ofisi wayo, ehlanganweni esambuso namkha emnyangweni karhulumende la umsebenzi loyo azakufike anzinze asebenzele khona. Lokho-ke kwenziwa ngokubonisana nomsebenzi loyo neYuniyoni yakhe namkha bobabili.
Ikambiso evezwe ku-5.1.3 yomgomo lo izakusetjenziswa umsebenzi nakathuthako ngoba athunyelwe komunye umsebenzi, nakube uyokuhlala isikhathi esingaphezulu kweenyanga ezintandathu emsebenzini omutjha namkha endaweni etja athunyelwe kiyo.
Nakube lapho athunyelwe khona uyokuhlala isikhathi esingaphasi kweenyanga ezintandathu , iBhodi yezamaNzi yeKangala izazibhadalela iindleko ezifaneleko nezilungileko zendawo yokuhlala ngesikhatheso, ibhadalele neendleko zokukhamba ezilingana iimpelaveke ezimbili ngenyanga yinye yekhalenda.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo ukumbuyisa umsebenzi ebeyimthumele komunye umsebenzi nanyana kukunini, umsebenzi loyo imbuyisele kesinye isikhundla somsebenzi esivulekileko esimfaneleko.
UKUPHAKANYISWA ESIKHUNDLENI NOKUBAMBELA
Nakube umsebenzi uphakanyiselwa esikhundleni esphezulu, umsebenzi wakhe wesikhundla esitjha uthoma ngelanga lokuthoma lenyanga elandela ilanga ekuvunywe ngalo ukuthi angaphakanyiselwa kiso.
Nakube ukuphakanyiselwa esikhundleni esiphezulokho kwenza kufuneke ukuthi umuntu athuthe ayokusebenzela kenye indawo, kuzakusetjenziswa imibandela yokutransferwa yomgomo lo. Yoke imali ezakubhadalwa lapho izakusetjenzelwa phezu komrholo onzinzileko wesikhundla umuntu aphakanyiselwe kiso.
Ukubambela omunye emsebenzini kufuze umsebenzi obambileko loyo akuthathe njengethuba elihle lokuzithuthukisa nelokwandisa ilwazi nelimuko lakhe.
Umuntu obambele omunye uzakubhadalwa imali yokubambela kwaphela nakube ubambele umuntu osesikhundleni esiphezulu isikhathi esingaphezulu kwamatjhumi amathathu wamalanga. Nakube ubambela isikhathi esingako, imali uzakubhadalwa imali yokubambela epheleleko ebala namatjhumi amathathu wamalanga wokuthoma abambe esikhundleneso.
IMali yokubambela izakuba yi-7,5 % yesilinganiso sesikhundla abekasibambile. Imali yokubambela le izakusetjenziswa nembadalweni ye-overtime la kukghonakala khona.
UKUTHWASISWA NOKUTHUTHUKISWA
IIMFUNDO ZOMSEBENZI
Abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala nakufanele bona bathathe iimfundo zomsebenzi eziphathelene nemisebenzi abayenzako eBhodini le, IBhodi yezamaNzi yeKangala le ngiyo ezakuthwala iindleko zeemfundwezo; umuntu nakaya eemfundweni ezinjalo-ke kufuze azalise amaforomu wokuya eemfundweni ezinjalo, bese aqalwa abe avunyelwe ziimphathimandla ezifaneleko.
IHLELO LOMFUNDALIZE
UMNQOPHO
a. Umfundalize Wesikhathi Esizeleko
Unqophe ukusebenza njengendlela yokufuna nokuthola abasebenzi emakorweni la iBhodi yezamaNzi yeKangala ingakghoni khona ukuzidosela khona abasebenzi ihlale inenani elaneleko labasebenzi bekoro leyo ukuzalisa iintlhogeko zayo.
b. Umfundalize Wesikhathi Sangahlanye
Unqophe ukunikela abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala ithuba lokuthuthukisa ifundwabo emakorweni la iBhodi inetlhogeko khona khulu khulu.
IBhodi yezamaNzi yeKanngala ngiyo ezakubeka ukuthi mingaki imifundalize ezayikhupha, ikhethe nokuthi ngimaphi amakoro womsebenzi azakufundelwa ngemifundalize leyo, ngokuqalelela lokhu okulandelako:
umnqopho wehlelo lomfundalize;
ukutholakala kweemali, kunye nezinga leembawo ezingenileko zibawa imifundalize.
Umfundalize uzakunikelelwa amakoro womsebenzi iimfundo zawo ezitholakala eendaweni zefundo ezaziwako. Umuntu uzakuvunyelwa ukuyokufudna ngomfundalize emazweni wangaphandle kwaphela nakube ifundo efunekako leyo akukho la itholakala khona lapha eSewula Afrika.
Ukuqalelelwa ukufundiswa ngomfundalize umuntu kufuze azalise amaforomu wokubawa umfundalize, azalise nesiVumelwana somFundalize.
INANI LEMALI YOMFUNDALIZE
a. Umfundalize Wesikhathi Esizeleko
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakuqala itjho nakufuneka kube nomfundi othwasiswako, bese ikhupha imali yomfundalize kenye nenye ikoro yeemfundo, ngokuqalelela iindleko zamambala ezifuneko efundweni enjalo, nezifuneka ekurejistareni, nezifuneka ekutlolweni kweenhlahlubo, kunye nezendawo yokuhlala, ngokunjalo nezeemfanelo neensetjenziswa zokufunda.
Umfundi o ongalali ehostela yendawo yefundo afunda kiyo angabhanikelwa imali engephezulu eemali ezingeziphasi zehostela yendawo yefundo leyo.
Umfundi anganikelwa nemali elitjhumi lamaphesente (10%) yemali yomfundalize ezakuba yimali yezinye iindleko ezingakabalwa ku-7.3.1 ngehla.
Kungenzeka kubekwe inani lemali yomfundalize elingazihlanganbisiko iindleko zoke ezifunwa ziimfundo, nakube isilinganiso seentlhogeko zomfundalize neemali ezikhona zitjho njalo.
b. Umfundalize Wesikhathi Sangahlanye
Umfuni othole umfundalize wokufunda ngesikhathi sangahlanye ubhadalelwa iindleko zeemfundo njengomfundi ofunda othole umfundalize wesikhathi esizeleko njengoba kuhlathululwe ku-7.3.1 ngehla, ngaphandle kweendleko zehostela namkha zendawo yokuhlala.
UKWAZISWA NGOMFUNDALIZE
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakutjho indlela ekuzakumenyezelwa ngayo amakoro wefundo anemifundalize ebafundini abafunda isikhathi esizeleko, ngokuqalelela itlhogeko yokuthi kutholakale abantu abakufanele mbala ukufundiswa ngomfundalize.
Umfundalize wokufunda ngesikhathi sangahlanye unikelwa kwaphela abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangala, hayi abantu bangaphandle. Ngalokho-ke basebenzi beBhodi le kwaphela abazakwaziswa ngomfundalize onjalo nawukhona.
ABALUNGELE UKUBAWA UMFUNDALIZE
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakubeka indlela ekuzakumenyezelwa ngayo iimemo zabantu abafuna ukubawa umfundalize, ngombandela wokuthi umuntu ozakukhuluma ammala ngaye eforomini lesibawo somfundalize angeze asaqalwa nokuqalwa.
Umfundalize ulungele boke abantu abazizakhamuzi zeSewula Afrika, kodwa namaphandle esele asebenza khona eBhodini yezamaNzi yeKangala nabo bangaqalelelwa.
Umuntu nakazakuthola umfundalize, kufuze ukube naye uyayizalisa imibandela yokwamukelwa kwabafundi endaweni yefundo afuna ukuyokuraga ifundo yakhe kiyo.
Iimbawo zomfundalize ebantwini abaqhwalileko kufuze bona ziqalwe ngelihlo elifanako nabantu abaphilileko, ngaphandle-ke kokuthi mhlamunye umfundalize wenzelwe bona kwaphela abantu abaqhwalileko.
Ukuthi umuntu uphile njani, nezinye iintlhogeko iBhodi eziqala umuntu nakaqatjhwako zizinto ekufuze bona iziqale nanyana umuntu aqalelelwa ukuphiwa umfundalize.
UKUHLOLWA KWABABAWI BOMFUNDALIZE
a. Umfundalize Wesikhathi Esizeleko
IBhodi yezamaNzi yeKangala ngiyo ezakubeka iindlela ekuzakuqalwa ngazo iimbawo zomfundalize; nokho kuzakuqalwa khulu khulu ukuthi umuntu usebenza njani eemfundweni zakhe nakuqalwa isibawo. Ukusebenza isikhathi eside eBhodini yezamaNzi yeKangala nakho kungaqalelelwa ngoba phela kusitjengiso sokuthi umuntu loyo uthembeke kangangani eBhodi.
Nakube kukhona la kunokuzaza khona ngokuthi umfundi ukufanele ukuthola u7mfundalize namkha awa, kungafuneka kubanjwe ikulumiswano yokusefa; nokho-ke nakwenziwa njalo kufuze bona kuqalisiswe neendleko ezikhambisana nalokho; kesinye isikhathi kungenziwa nokuthi iindleko zekulumiswano yokusefa leyo zibhadalelwe yiBhodi yezamaNzi yeKangala.
Abasebenzi beBhodi yezamaNzi yeKangnala ababawa ukuphiwa umfundalize wesikhathi esizeleko kuzakufanela ukuthi baphalisane nabanye ababawi bomfundalize abavela ngaphandle.
Ukukhethwa kwabantu abalungele ukuphiwa umfundalize kufuze ukuthi kukhambisane nesibopho sokuziphendulela emphakathini.
Umsebenzi kufuze bona abe nawo amandla wekghono lokuphumelela eemfundweni aazibawela umfundalize, futhi kufuze nokuthi athathwe njengegugu elikuzibekela kwangomuso eBhodini yeKangala le.
IMIBANDELA YOKUSEBENZISA UMFUNDALIZE
Imibandela yokusetjenziswa kwemifundalize ibekwa yiBhodi yezamaNzi yeKangala, ngombandela wokuthi umuntu ofundiswa mfundalize weBhodi le uzakkutlikitla isivumelwana sokufunda ngawo umfundalize lo, futhi nakaqeda ukufunda asebenze eBhodini le isikhathi esilingana nesikhathi afundiswe ngaso ngomfundalize, nakube bekafunda ngomfundalize wesikhathi esizeleko. Ebantwini abafunda ngomfundalize ngesikhathi sangahlanye, iBhodi izakubeka ukuthi nabaqeda ukufunda bazakufanela ukuthi basebenze isikhathi esingangani eBhodini ngaphambi kobana bangatjhaphuluka ukuthi baophume nakube bafuna ukuya laphokhunye; lapha-ke kuzakuqalelelwa nokuthi umuntu ofunda ngomfundalize loyo besele asebenze isikhathi esingangani eBhodini; abanye abasebenzi esele basebenze isikhathi esaneleko eBhodini, angeze babe nesibopho sokusebenza isikhathi esilingana nesikhathi abafundiswe ngaso ngomfundalize, nabaqeda ukufunda.
Umuntu nakathola umfundalize ubekelwa isikhathi esibuncani bokuqeda isifundo ayosifunda, namkha isikhathi esibuncani esiseleko sokuqedelela isifundweso, nakube besele sithonyiwe. Abantu abaphiwe umfundalize kufuze bona balandele iimfundo ezikulu abanzinze ngazo eemfundweni zabo (major courses) ezibekwe yiBhodi, futhi kufuze ukuthi iimfundo zabo baziqede ngesikhathi esibekiweko sokuqeda iimfundwezo.
Umuntu ofunda ngomfundalize nakabuyelela iimfundo ebesele iBhodi izibhadalele kuzakufanela bona azibuyelele ngeendleko zakhe.
Iimfundo zokufunda ngokwenza ezifunwa yindawo la umfundi ofunda ngomfundalize afunda khona kufuze bona zenziwe ngokukhulumisana hlangana komfundi neBhodi.
Iiskhathi umuntu azabe angekho ngaso emsebenzini ngoba aseemfundweni zakhe, namkha alungisela ukuyokutlola iinhlahlubo kufuze bona sisetjenzwe ngekambiso esebenza eBhodini malungana nelifu yokungabikho emsebenzini.
AMAGADANGO WOKUCHIBIYELA
Abantu abafunda ngomfundalize weBhodi namkha abasendleleni yokuyokufunda ngawo, engeze umfundalize wabo usabuyiselwa emva, futhi ubujamo babo obungakhisimezekae ngokubuyekezwa komfundalize wabo ngokwemibandela ela, bazakuragela phambili ngomfundalize wabo ngokuqalelelwa umuntu ngamunye ngesiyena.
OKUNGAKAVAMI NAMATJHUGULUKO
Nakube kukhona okungakavami okwenzeka la, namkha nakube kuba namatjhuguluko angaphezu kwelawulo leBhodi yezmaNzi yeKangala, kufuze bona kuthunyelelwe uNgqongqotjhe ngaphambi kobana kungenziwa.
IHLELO LEENKOLOYI
IHLELO LESIBONELELO SEENKOLOYI
IKAMBISOLAWULO YESIBONELELO
a. Abasebenzi abaseenkhundleni ze-HAY ye-392 nangaphezulu balungele ukuthola isibonelelo seenkoloyi ngenyanga, esisetjenzwe ngesilinganiso seemakethe sangesikhatheso. Abanye abasebenzi umsebenzabo obenza ukuthi bavame ukukhamba ngomsebenzi nabo bangafakwa ehlelweni lesibonelelo seenkoloyi elibafaneleko namkha banikelwe iinkoloyi zefemu abazakukhamab ngazo nabayokusebenza.
b. Abasebenzi abasehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi banesibopho sokuqiniseka ngeenkhathi zoke ukuthi iinkoloyi abakhamba ngazo zihlala ziqaleka kuhle, zihlanzekile, zingoni isithunzi negama elihle leBhodi yezamaNzi yeKangala.
c. Imali yesibonelelo sekoloyi ibhadalwa ngenyanga nomrholo womsebenzi ojayelekileko, ngemva kokudosa iindleko zekoloyi ezifaneleko umsebenzi azikweleda iBhodi.
d. Imali yesibonelelo sekoloyi isebenza lokhu:
IINDLEKO EZINZILEKO
Imali umuntu ekufuze ayibhadale ngenyanga yekoloyi leyo, ngokwesilinganiso sesikhundla sakhe somsebenzi;
Imalinzalo neendleko zokuthenga ngesikwelede, ngokwesilinganiso esisebenza esikweledeneso;
Iindleko zokurejistara nezokubhadalela ilayisense yekoloyi;
Imali yetjhorense.
Iindleko zokusetjenziswa kwekoloyi zokuthela ipetroli, nezokuseviswa kweloyi, kunye nezokuyondla, ngokwesilinganiso esifaneleko.
e. Imali umuntu abonelelwa ngayo iyatheliswa, njengoba kusitjho umthetho wezomThelo. Iindleko ezinzinzileko zizakubalwa isikhathi esiminyaka emine, ngaphandle kokukhetha ukuthi kube namatjhuguluko bani ekoloyini leyo ngesikhatheso.
IMALI YOKUTHENGA
Kungaba yiBhodi yezamaNiz yeKangala ekhupha imali yokuthenga ikoloyi ezakukhamba ngomsebenzi, namkha kwenziwe amalungiselelo wokuthi ithengwe yibhanga ikoloyi leyo, ngesivvumelwana sokubuyisa imali ekuthengwe ngayo nemalinzalo yakhona ngesikhathi esiziinyanga ezimatjhumi amanenobunane . Nakuthenga iBhodi yezamaNzi yeKangala, imalinzalo yakhona izakubalwa ngesilinganiso esisetjenziswa ziinkhamphani ezithengako, kanti-ke nakuthenga ibhanga, imalinzalo yakhon izakuba ngneyemabhanga.
AMAKHAMBO WANGEQADI
Ibanga umuntu alikhambe azikhambela amakhambo wakhe wangeqadi libalwa nge-14 000 km ngomnyaka kizo zoke iinkhundla zomsebenzi. IBhodi izibhadalela ngokupheleleko iindleko zamakhambo anjalo. Kodwa-ke iBhodi ayizibhadaleli iindleko zamakhambo wangeqadi eqele ngale kwe-14 000 km ngomnyaka.
Ikhambo lokusuka ekhaya ukuya emsebenzini, nokusuka emsebenzini ukubuyela ekhaya lithathwa njengekhambo langeqadi, ngokomThetho wezomthelo.
UKUKHETHWA KWEENKOLOYI
Umuntu akakalinganiselwa ukuthi angakhetha yiphi ikoloyi azakukhamba ngayo.
Abasebenzi abasehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi kufuze ngesikhathi soke baqinisekise ukuthi iinkoloyi abazikhethako ziwufanele beziwulungele umsebenzi abawenzako, bakhumbule nobujamo bendawo abasebenzela kiyo, ngoba umuntu othengelwe ikoloyi ngehlelo lokubonelelwa ngekoloyi yomsebenzi angeze anikelwe ikoloyi yefemu esetjenziswa babantu abanganazo iinkoloyi zomsebenzi ngenca yokuthi ikoloyi yomuntu loyo ayikghoni ukumusa la kufuze imuse khona.
Abasebenzi abathomako ukungena ehlelweni lokubonelelwa ngeenkoloyi ngehlelo lokubonelelwa ngeenkoloyeli, bangathatha iinkoloyi ebebavele banazo bazifake ehlelweneli, ngokulawulwa mibandela esemtlolweni lo.
IBhodi yezamaNzi yeKangala inelungelo lokuyikhupha ikoloyi esetjenziswa nanyana ngimuphi umsebenzi nakubonakala ukuthi ikoloyi leyo ayikawulungeli usmebenzi owenziwa msebenzi loyo, namkha nakubonakala ukuthi ubujamo bayo nokuqaleka kwayo kuthuna isithunzi negama elihle leBhodi.
IINDLEKO ZOKUSEBENZA
Ipetroli nokondliwa kwekoloyi umnikazi uyazibonisela, bese kuthi ekupheleni kwenyanga ayibizeke imali yeendlekwezo, ngokwesilinganiso esifaneleko.
Imali yeendleko umuntu azisebenzisele ikoloyi ibhadalwa ngenyanga njengengcenye yesibonelelo sekoloyi.
Nakube kuyenzeka umuntu etjelwe ikoloyi akhamba ngayo athengelwe yona yiBhodi, namkha nakube kuyenzeka ilimale namkha ingene engozini ilimale, umuntu loyo kufuze azibonisele ngokuthola enye ikoloyi azakuje akhamba ngayo, ngeendleko zakhe. Nokho-ke imali yesibonelelo sekoloyi yona uzasolo ayitjola ngitjho nanyana ikoloyakhe athengelwe yona iBhodi yetjiwe namkha ilimele.
UBUNIKAZI
Ikoloyi ethengwe ngehlelo lokuthengelwa iinkoloyi irejistarwa ngebizo lomnikazikoloyi loyo othengelwe yona. Nesitolimende, nemalinzalo, nemali yelayisenze, neyepetroli, neyokondla ikoloyi, koke kumsebenzi womnikazi wekoloyi othengelwe ikoloyi leyo.
UKUSETJENZISWA KWEKOLOYI
Ikoloyi ethengwe ngehlelo lokuthengela abasebenzi iinkoloyi ayikwazi ukusetjenziselwa imisebenzi yangaphandle yebhezinisi.
ISIBOPHO SOMSEBENZI
Umsebenzi othengelwe ikoloyi ngehlelweli unesibopho, ngokoMgomo lo, nangokwesivumelwana sokuthengelwa ikoloyi ngesikwelede, sokwenza iiqniso lokuthi ikoloyakhe inetjhrense efaneleko, ihlala ngeenkhathi zoke iseviswa ngokufaneleko, ihlale godu isebujamweni obuyivumela ukuthi ikghone ukwenza umsebenzakhe wemsebenzini.
UKUTJHIDA KWABASEBENZI
Imali yesibonelelo sekoloyi ivalwa khonokho nakube kuyenzeka ukuthi umsebenzi athokoze umsebenzi, athathe umhlalaphasi, aqotjhwe emsebenzi, namkha abhubhe.
Imali yesibonelelo izakusolo ibhadalwa ngitjho nanyana umuntu aselifini, nakube ilifu leyo ngevunyelweko. Nakube ilifu leyo ayivumelani nemithetho nekambiso yomGomo weBhodi, imali yesibonelelo izakuje ijanyisiwek.
Nakube umuntu uphakanyiselwa esikhundleni somsebenzi esiphezulu namkha nakube wehliselwa esikhundleni somsebenzi esiphasi, imali yesibonelelo nayo iyatjhugululwa ilinganiswe nesikhundla esitjha umuntu aya kiso ukusukela mhazana athoma ukuba sesikhundleni esitjheso. UmThetho weKambisolawulo ovikela umrholo womuntu angeze usebenze nakube umuntu wehliselwe esikhundleni somsebenzi esiphasi ngenca yokubhalelwa kusebenza kuhle namkha ngenca yokuphula imithetho yokuziphatha.
Zoke iindleko zeembizo zetjhorense ngezomnikazikoloyi othengelwe ikoloyi.
Umsebenzi okhamba ngekoloyakhe asebenze ngayo ukube usehlelweni lokuthengelwa ikoloyi yomsebenzi kufuze ukuthi enze iqiniso lokuthi ikoloyakhe leyo inetjhorense yokwenza umsebenzi onjalo, ngoba iBhodi yezamaNzi yeKangala angeze yathwala icala lokulahleka, lokulimala namkha lokonakala kwekoloyi leyo nakungenzeka ivelelwe ngilokho.
AMAHLALO/IZINDLU
IKAMBISOLAWULO
Bhodi yezamaNzi yeKangala izibophe ngomthetho wekambisolawulo wokukhuthaza ukuthi abasebenzi bayo babe nezindlu zabo.
Isizo iBhodi esiza ngalo abasebenzi balo linqophe ukusiza bona ngokwabo abasebenzi, nokusiza yona ngokwayo iBhodi.
Kubekwa irhuluphelo yeBhodi phambili ekusizeni umuntu ukuthi abe nendlu, ngalokho-ke akunamsebenzi ozakufuna njenngelungelo lakhe ukuthi iBhodi imsize ukuba nendlu.
Ukusiza abasebenzi ngezindlu kuzakuthathwa njengelungelo langeqadi, futhi kubalwa njengengcenye yephakheji yomrholo wabo.
Nanyana iBhodi yezamaNzi yeKangala abasebenzi bayo ibasiza nje ekutholeni izindlu, kodwa ikholwa ukuthi nabo ngokwabo abasebenzi kufanele bazisikimele basize nabo ukuthi bathole izindlu ezizakuba ngezabo.
Nanyana iBhodi ibasekela abasebenzi bayo emizameni yokwenza indawo abahlala kiyu ibe ngeqalekako, kodwa angeze ibalekelele abasebenzi abathenga izindlu ezingaphezu kwamandlabo.
IHLELO LESIBONELELO SEZINDLU
Boke abasebenzi abasebenza unomphela bazakulungela ukuthola isibonelelo sezindlu esitheliswako, ngokwemibandela nemithetho yomGomo lo.
IBhodi izakunande ibeka imali yesibonelelo semali yezindlu kenye nenye igreyidi yomsebenzi, bese lokho ikumemezela njengesiHlomelelo seHlelo lesiBonelelo seziNdlu.
IimBonelelo zeziNdlu zizakufakwa emrholweni kibo boke abasebenzi abasilungeleko isibonelelwesi.
Isibonelelo sendlu siyavalwa ekupheleni kwenyanga yokugcina umuntu alise ngayo umsebenzi, namkha athethe ngayo umhlalaphasi, namkha abhubhe ngayo, namkha ekubikwe ngayo ngokusemthethweni nangokuhlelekileko ukuthi ukugula namkha ukuqhwala sekumenze wangasakghona ukusebenza.
Nakube iBhodi yezamaNzi yeKangala inezindlu namkha iphathele urhulumende namkha enye ihlangano esarhulumende iizndlu, ingaziqatjhisela abasebenzi bayo ngemali elingana nemali ekuqatjhwa ngayo ngokulawulwa ziimakethe ngesikhathes, namkha ngemali ezakunande ibekwa yiBhodi.
ISINGEZELELO SEHLELO LESIBONELELO SEZINDLU
TJHEJA
IBhodi isebenza i-percentage base ukubeka isibonelelo ezakubonelela ngaso abasebenzi baso eendlekweni zokuthengwa kwerzindlu. Lokhu-ke kutjho ukuthi imali yesibonelelo somuntu ngamunye iyazitjintjela nakutjintja umrholo womuntu loyo. Iphesente ekufuze abonelelwe ngayo umuntu ngamunye ibalelwa phezu komrholo wakhe onzinzile. Isikali esehlako sesilinganiso semali yesibonelelo sezindlu sinqophe ukusiza khulu abasebenzi abarhola imali encani, kobanyana kuzokuba kibo ukuthi babe nezindlu ezingezabo.
AbaPhathi bemiNyango 9/10 5%
Iinkhulu zamaSekhtjheni/AmaSpetjhalisti 7 6%
AboGadi 3 11%
OKHUNYE
ISIKHATHI SOMSEBENZI
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni kibo boke abasebenzi bezokuphatha nezokulawula matjhumi amane wama-awa ngeveke, ukusukela ngomVulo ukuyokufika kuLesihlanu, sekubalwe nesikhathi setiye, kodwa ngaphandle kwesikhathi sedina. Isikhathi sokusebenza ngokusemthethweni sithoma ngo-07:30, bekuyokutjhayiswa ngo-16:00, ukusukela ngomVulo ukuyokufika kulesihlanu, bese kuthi isikhathi sedina siba ukusukela ngo-12:30 ukuyokufika ku-13:00. Itiye/ikofi umuntu uyisela asebenza, ngoba akunasikhathi esikhetheweko nesibekelwe ukusela itiye/ikofi.
Isikhathi somsebenzi esisemthethweni sabasebenzi bechwephetjhe, amapoperator nabanye abafana nabo abangasebenzi amatjhifu simatjhumi amanenahlanu wama-awa ngeveke, ukusukela ngomVulo bekuyokuba ngeLesihlanu, sekubalwe nesikhathi sokudla idina. Isikhathi setiye kilababasebenzi ngu-09:00 ukuyokufika ku-09:15, kanti-ke idina lona lidliwa ngo-12:00 ukuyokufika ku-12:30. Ukutho kuthonywa sikhathibani ekuseni bekutjhayiswe nini ntambama, kuya ngokuhlukahluka kenye nenye iplanti, ngokuqala ubujamo bezinto beplanti ngayinye.
Nakutjintja itjhifu, akunamuntu ovunyelwe ukutjhayisa akhambe ukube umuntu ozomkhupha tjhifini akakafiki.
INDLELA YELEMBATHO
Boke abasebenzi abasebenza eBhodini yezamaNzi yeKangala kufuze bembathe kuhle nabaya emsebenzini, njengoba kusitjho imithetho yangesikhatheso.
Izambatho zokuphepha kufuze bona zembathwe ngeenkhathi zoke la kufuze bona zembathwe khona, ngokweKambiso yezokuphepha, elawulwa mThetho i-OHS Act, namkha zembathwe nakube uSupervisor namkha nakube umPhathi utjho njalo.
Izembatho zokuphepha namajinifomu zinikelwa abasebenzi ekufuze bona bembathe izambatho ezinjalo, ngokwemithetho yezokuphepha.
UKWENZA UMSEBENZI WANGAPHANDLE OBHADALELWAKO
Akunamuntu ovunyelwe ukwenza umsebenzi obhadalelwako ngaphandle kweBhodi yezamaNzi yeKangala ngaphandle kokuthola imvumo esiKhulwini esiPhetheko namkha esiPhathisweni esimjameleko.
Zoke iimbawo ezibawa imvumo yokwenza umsebenzi obhadalelwako ngaphandle kufuze bona zithunyelwe esiKhulwini esiPhetheko namkha emuntwini osijameleko ngokudlula esiKhulwini somNyango.
Imvumo yokwenza umsebenzi wangaphandle itholakala ngombandela wokuthi umsebenzi loyo asoze uphambane nemisebenzi neenrhuluphelo zeBhodi yezamaNzi yeKangnala, namkha ube nomphumela omumbi phezu komuntu loyo ngendlela yokuthi kuliyeke umsebenzakhe, ngoba nakwenzeka njalo imvumo leyo izakubulawa.
Ukudlula lapho, imvumo yokwenza umsebenzi wangaphandle nanyana inikelwa izakubekelwa imibandela, ngokubona kwesiKhulu esiPhetheko namkha umuntu osijameleko.
UKUBA LILUNGU EMABHODINI NAMKHA EMIKHANDLWINI EPHETHEKO
Akumuntu weBhodi yezamaNzi yeKangala, ngaphandle kwesiKhulu esiPhetheko, ovunyelwe ukuba lilungu leBhodi nanyana kungaba ngiyiphi namkha lehlangano esambuso namkha lenye nje ihlangano yebhizinisi namkha lesijamiso sakarhulumende wendawo namkha lendawo yefundo, ngaphandle kokuthola imvumo ebuya esiKhulwini esiPhetheko ntanzi namkha ebuya emuntwini osijameleko.
Iimbawo zokwenza imisebenzi enjalo kufuze bona zithunyelwe esiKhulwini esiPhetheko ngokutlola kusese nesikhathi, ukwenzelela ukuthi kuzokwenziwa woke amalungiselelo afaneleko woburhiyarhiya beencwadi nakuqalwa isibawo esinjalo.
Iimbawo zokuba lilungu kezinye iinhlangano zizakuqalwa ngokuqala umthetho neentlhogeko kunye neembopho zomsebenzi, futhi iimbawo ezinjalo angeze zaliwe ngabomu ngento engekho.
Ukunikelwa kwemvumo yokuba lilungu kezinye iinhlangano kuzakkukhambisana nombandela othi ukuba lilingu kenye ihlangano akukafaneli bona kutjhayisane namkha kuphambane neenrhuluphelo zeBhodi yezamaNzi yeKangala namkha kube nomphumela omumbi emsebenzini womsebenzi loyo, ngoba nakuba njalo imvumo leyo izakubulawa.
Imibandela engehla le isebenza esiKhulwini esiPhetheko - ngokwenziwa kwamatjhuguluko afaneleko - kodwa kufuze bona idluliswe nguSihlalo weBhodi yezamaNzi yeKangala.
Akunamsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala ovunyelwe ukuvulela abantu bangaphandle isifuba ngeendaba eziphathelene neBhodi yezamaNzi yeKangala, abaSebenzi bayo namkha imisebenzi yayo, nanyana kungaba ngayiphi indlela.
Akunalwazi elizakuvezelwa iYuniyoni yabasebenzi namkha enye ihlangano yabasebenzi ngaphandle kwemvumo ebuya esiKhulwini esiPhetheko namkha umuntu osijameleko.
Akunamsebenzi weBhodi ongakanikelwa amandla wokwenza njalo onelungelo lokuvezela iimbikiindaba namkha ababikiindaba iindaba eziphathelene neBhodi namkha nabasebenzi bayo.
Umuntu ophula imithetho le uzabe aphule imibandela yemithetho yekontragakhe yomsebenzi.
UKUBA LILUNGU EENHLANGANWENI ZEKGHONOLWAZI
Abasebenzi bayakhuthazwa ukuthi babe malungu weenhlangano zekghonolwazi abavumelekileko ukungena kizo.
Umsebenzi ozibhalisela ukuba lilungu lehlangano yekghonolwazi angabawa ukubuyiselwa imali yakhe ayibhadalela ukuba lilungu lehlangano leyo ngomnyaka, nakube imali ikhona. Lokho-ke kwenziwa ngalindlela elandelako:
AbaPhathi beenKhundla eziphakemeko bangabiza imali yobulungu bekufike eenhlanganweni ezintathu , enye yazo engaba yihlangano yamazwe ngamazwe, kanti abanye abasebenzi bemisebenzi yekghonolwazi bangabiza imali yobulungu eenhlanganweni ezingabe zibe zimbili ezingezelizwe loke eRiphabhligi yeSewula Afrika.
Zoke iimbizo kufuze bona zithunyelelwe umNyango wezwe-Human Resources kobana ziyokuhlolwa, ngaphambi kobana zingabhadalwa.
UKUTHATHWA/UKUVUNYWA KWEZIPHO
Akunamsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala ovunyelwe ukuthatha, ukwamukela namkha ukuvuma isipho namkha ukukhuphisa umuntu isipho nanyana kungaba ngesinjani, nanyana kungaba ngesiyimali nanyana kungaba ngomunye umhlobo, ukube isipheso simalungana nomsebenzakhe, ngaphandle kwemvumo eltoliweko yesiKhulu esiPhetheko.
Isipho umsebenzi weBhodi yezamaNzi yeKangala asiphiwa mumuntu akasibikele isisKhulu esiPhetheko msinyana ngokungakghonakalako.
Imibandela engehla le isebenza esiKhulwini esiPhetheko - ngokwenziwa kwamatjhuguluko afaneleko - kodwa kufuze bona idluliswe nguSihlalo weBhodi yezamaNzi yeKangala.
La umsebenzi anikelwe khona amandla yiBhodi yezamaNzi yeKangala ukuthi asebenzise ikoloyakhe emsebenzini, umsebenzi loyo uzakuliliswa ngokusetjenziswa kwekoloyakhe njalo emsebenzini.
UKUZIQOTJHA
Abasebenzi kufuze babikele iBhodi yezamaNzi yeKangala khonokho nakufumaniseka ukuthi bayabhalelwa kufika emsebenzini ubuncani bakhona ababike ngaphambi kwe-awa letjhumi 10:00 ekuseni ngelanga lokuthoma lokungabi semsebenzini. Abasebenzi abangekho emsebenzini ngaphandle kwemvumo nangaphandle kokubikela iBhodi bekuphele amalanga angaphezulu kamahlanu 5 ngokulandelana bangekho emsebenzini kuzakuthathwa ukuthi sebaziqotjhile emsebenzini, ngaphandle-ke kokuthi baveze iinzathu ezizwakalako ukuthi bebabanjwe yini babe babhalelwe nanga kubika ukuthi bayabhalelwa kukuza emsebenzini.
IZINGA LOMSEBENZI
Ekuqatjhweni kwakhe eBhodini yezamaNzi yeKangala, ngaphandle kokukhetha ukuthi uqatjhelwe isikhunda sakanomphela namkha uqatjhelwe ukutorha, nangaphandle kokukhetha ukuthi umuntu loyo ungena esikhundleni aphakanyiselwe kiso namkha utransferiwe namkha ubambele omunye, umuntu kufuze bona alandele leliZinga lomSebenzi ekusebenzeni kwakhe:
Umsebenzi kufuze bona akhambisane neentlhogeko zomsebenzi aqatjhelwe wona nngeenkhathi zoke.
Umsebenzi kufuze bona amukele abe abambelele ekambisweni yoMgomo n weBhodi yezamaNzi yeKangala ngeenkhathi zoke.
Umsebenzi ubuswa bewulawulwa liSiko lokuziPhatha neleKambiso leBhodi.
Umsebenzi kufuze bona alandele imilayo yoke efaneleko anikelwa yona mphathi wakhe, kodwa imilayo anikelwa yona kufuze bona ikhambisane nomsebenzi owenziwa eBhodini le.
Umsebenzi kufuze bona ahloniphe yoke imithetho nemilayo yezokuphepha efaneleko anikelwa yona, ngaphandle kokuqala ukuthi umuntu omnikela imilayo leyo mumuntu wesikhundla esingangani.
Umsebenzi unelungelo lokusebenzisa iKambiso yokuZwakalisa iinLilo esetjenziswa yiBhodi.
Umsebenzi kulilungelo lakhe ukujoyina ihlangano yezabasebenzi ayithandako, kodwa iBhodi yezamaNzi yeKangala izakwenza isivumelwana sokusebenzisana namayuniyoni/neenhlangano zabasebenzi enesivumelwana sokusebenzisana nazo kwaphela.
Abasebenzi kufuze ngaso soke isikhathi baziphathe ngeendlela ezilungileko nezivumakalako.
Akunamsebenzi ovunyelwe ukuza notjwala emsebenzini, futhi akakho ovunyelwe nokuphatha utjwala emabaleni womsebenzi.
Umsebenzi ozakutholakala atjhayela ikoloyi namkha i-crane namkha umtjhini nanyana ungaba ngonjani weBhodi le ukube udle iindakamizwa uzakubekwa icala elimbi lokuziphatha kumbi.
Abasebenzi kufuze bona bahlale bahlonipha imithetho yezokuphepha ngesikhathi soke.
Iingozi ezenzeka la kusetjenzelwa khona endaweni yeBhodi yezamaNzi yeKangala la kungathinteka khona nabasebenzi beBhodi le, kufuze bona ibikwe msinyana emphathini wephiko lelo la kwenzeke khona ingozi. Umphathi yena-ke ngakelakhe ihlangothi kufuze bona enze iqiniso lokobana naye ubikela isiphathiswa esiphethe zokuphepha, ayokubika neklinigi eseduze namkha endaweni yokwelapha eseduze.
AMAHOLIDEYI WOMPHAKATHI NAWOMTHETHO
ISIKO LOKUKHALIMA NEKAMBISO YOKUZWAKALISA IINLILO NOKULAMULA IMIBANGO
1 ISIKO LOKUKHALIMA NEKAMBISO YAKHONA EBHODINI YEZAMANZI YEKANGALA
A. IMINQOPHO
Ukusekela ubudlelwana bezokusebenzisana eendaweni zokusebenzela.
Ukukhuthaza ukuhloniphana hlangana nabasebenzi nahlangana nabasebenzi nabaqatjhi babo.
Ukuqinisekisa ukuthi abaphathi nabasebenzi bayezwana ngeendlela zokukhalinywa.
Ukukhuthaza isiko lokuziphatha kuhle.
Ukunikela abasebenzi nomqatjhi indlela yamsinyana nelula yokulandela indlela ehle yokuzikhalima nokuziphatha.
Ukubalekela nokulungisa indlela yokuziphatha engakalungi.
Ukuvimbela ukuthi abaphathi bangabandlululi abasebenzi, futhi bangenzi umathanda badlale ngabo.
B. IKAMBISOLAWULO EVAMILEKO
IKambisolawulo elandelako le iyingcenye yeSiko lokuKhalima neKambiso yakhona, ekufuze bona ilandelwe nakuthathwa nanyana nngisiphi isiqunto sokukhalima umsebenzi:
Igadango lokukhalinywa lenzelelwe ukulungisa okungakalungi, hayi ukusozisa umuntu.
Igadango lokukhalinywa kufuze bona lithathwe msinyana, ngendlela elungileko, nefanako ngeenkhathi zoke, nelungileko, lithathwe kancani kancani.
Igadango lokukhalima msebenzi wabaphathi.
Isiko lokukhalinywa liyafuneka umsebenzi nawuzakwenziwa ngendlela ehle nephumelelako, nabasebenzi nabazakuphatheka kuhle, futhi liqinisekisa nokuthi abasebenzi:
a. balalelwa bagwetjwe kuhle ekundleni yokulalela;
b. babikelwa ngesikhathi ngezwangobatjho yokungaziphathi kuhle ezwakala ngabo;
c. bayatlolelwa iinzathu zegadango abathathelwe lona, futhi d. banelungelo losidlulisela phambili isiqunto esithethwe ngabo nasingabanelisiko.
Kuzakulingwa woke woke amandla ukuthi ikundla yehlelo lokukhalinywa kwabasbenzi ihlale ibanjelwa emsebenzini.
Nakube umsebenzi wenza icala eliphambana nesiko nekambiso yokuziphatha elibuye godu libe licala lobulelesi, kuzakubanjwa iinkundla zokugweba ezimbili, lokukhalinywa emsebenzini, nelokugwetjelwa ubulelesi ngendlela ejayelekileko.
Ikundla yokukhalima abasebenzi emsebenzini ayilingisi futhi ayithathi indawo yekhotho.
ISiko lokuKhalinywa neKambiso yakhona kuyikombandlela, ngalokho-ke kungasetjenzelwa phezu kwalo la kufanele khona.
C. UKUNABA KOKUSETJENZISWA KWESIKO LOKUKHALIMA
ISiko lokuKhalima neKambiso yakhona ekukhulunywa ngalo lapha lingasetjenziswa phezu kwabaqatjhi naphezu kwabasebenzi boke eBhodini yezamaNzi yeKangala.
D. ISIKO, IMITHETHO NENDIMA YOKULINGANISA
Indlela yokuziphatha komsebenzi engenza kufuneke ukuthi athathelwe amagadango wokukhalinywa ivezwa esiHlomelelweni A. Irherhweli-ke nokho alikapheleli nalinje. AbaPhathi banga bangathathela umsebenzi igadango lokumkhalimela okhunye, nakube umsebenzi loyo bekasazi namkha nakube bekufuze azi ukuthi indlela aziphethe ngayo ilicala elinbgamenza athathelwe amagadango wokukhalinywa.
Ekusebenziseni isiNgezelelo sika-A , abaphathi kufuze bona bahlole ubumbi becala lomsebenzi loyo, ngokuqala nakhu okulandelako:
a. Ukuthi lokho ekulilwa ngakho kwenze monakalo muphi, nongangani emsebenzini weBhodi yezamaNzi yeKanngala, naphezu komsebenzi loyo ngokwakhe, naphezu kwabanye abasebenzi asebenza nabo kunye naphezu komphakathi.
b. Ukuthi umsebenzi loyo usebenza umsebenzi onjani, nokuthi yini iimbopho zakhe zomsebenzi.
c. Ubujamo bezinto umsebenzi loyo enze icala ekuthiwa ulenzilelo, kunye d. nokuthi kube nenngozi engangani ekuphepheni komsebenzi loyo ngokwakhe, naphezu kwabanye abasebenzi asebenza nabo, kunye naphezu kweBhodi yezamaNzi yeKangala ngokwayo.
E. IKAMBISO: AMAGADANGO WOKUKHALIMA
Ukukhuzwa Ngokuyalwa
Nakube umsebenzi wone khulu kangangoba kufuneka nokuthi akhuzwe ngokuyalwa (counselling) umphathi womsebenzi loyo kufuze:
a. Atjele umsebenzi loyo ngakonileko.
b. Athole iinzathu ezenze umsebenzi one, bese unikela umsebenzi loyo ithuba lokuziphendulela ngezwangobatjho ezwakala ngaye.
c. Afune iindlela ekunbgavunyelwana ngazo zokurarulula umraro loyo.
d. Athathe amagadango wokuphumelelisa ihlelo ekuvunyelwenwe ngalo elizakulandelwa.
Nakube umsebenzi wone ngnendlela yokuthi kufuneka ayeleliswe ngomlomo, umphathi wakhe kufuze amyelelise umsebenzi loyo ukuthi nangangona njalo godu uzakuqiniselwa isandla sokukhalinywa, athi angenza njalo bese uyasitlola isiyelelisweso.
Isiyeleliso Esitloliweko
Nakube umsebenzi wone ngendlela yokuthi kufuneka ayeleliswe ngencwadi, umphathi wakhe kufuze bona amnikele isiyeleliso esitloliweko. Sikhanjiswa nje-ke isiyeleliso esitloliweko:
a. Singasebenzisa iforomu lesiHlomelelo B.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi ikhophi yesiyeleliso esitloliweko ayeleliswa ngaso, bese umsebenzi-ke uyasitlikitla. Nakube umsebenzi uyabhala ukusitlikitla isiyeleliso, umphathi kufuze bona anikele umsebenzi loyo isiyeleliso esitloliwekweso phambi komunye umsebenzi ozakuba ngufakazi, bese uyatlikitla ukufakazela ukuthi isiyeleliso umsebenzi loyo unikelwe.
e. Nakungenzeka kuthi kkungakapheli iinyanga ezintandathu umsebenzi ayeleliswe ngencwadi bese umsebenzi loyo uba necala elifuna akhalinywe godu,isiyelelisweso singahle sibalwe naso nakagwetjwako namkha nakakhalinywako.
Isiyeleliso Sokugcina Esitloliweko
NAKUBE icala lomsebenzi lifuna ukuthi atlolelwe isiyeleliso sokugcina, umphathi anganikela umsebenzi loyo isiyeleliso sokugcina esitloliweko. Sona-ke isiyeleliso sokugcina esitloliweko sikhanjiswa ngalendlela:
a. Singasebenzi iforomu lesiHlomelelo C.
b. Umphathi kufuze bona anikele umsebenzi owonileko ikhophi yesiyeleliso sokugcina esitloliweko, bese uyasitlikitla umsebenzi isiyelelisweso. Nakube umsebenzi uyabhala ukusiltikitla isiyelelisweso. umphathi kufuze anikele umsebenzi loyo isiyelelisweso phambi komunye umsebenzi ozakuba ngufakazi, bese uyatlikitla ukufakazela ukuthi isiyeleliso sokugcina esitloliweko unikelwe umsebenzi loyo.
c. Isiyeleliso sokugcina esitloliweko kufuze sifakwe efayelini yomsebenzi loyo.
d. Isiyeleliso sokugcina esitloliweko naso sihlala iinyanga ezintandathu 6. Ngemva kwalokho isiyeleliso sokugcina esitloliwekweso kufuze sikhutjhwe efayeleni yomsebenzi, sidatjulwe.
e. Nakungenzeka kuthi kungakapheli iinyanga ezintandathu 6 umsebenzi ayeleliswe ngesiyeleliso sokugcina esitloliweko bese umsebenzi loyo uba necala elifuna akhalinywe godu,isiyelelisweso singahle sibalwe naso nakufunwa iswazi angakhalinywa ngalo ekugwetjweni kwakhe.
Nakube umsebenzi akoni khulu, akunafuneko yokuthi kubizwe ibandla elihlelekileko lokugweba.
Nakuqalwa ukuthi umsebenzi owonileko angathathelwa gadango bani, iinyeleliso ezisasebenzako zamacala aafanako - nazikhona - ziyaqalwa nazo.
F. ICALA ELIMBI
Nakube umsebenzi wone ngendlela embi efuna ukuthi athathelwe amagadango anzima wokukhalinywa ukudlula la esiwabale ngehla, umqatjhi angavula ikundla yokuphenya ngezwangobatjho yokona komsebenzi loyo. Umqatjhi kufuze bona akhethe umjameli ozakuvula ikundla yokuphenya nokugwetjwa leyo; umjameli loyo kufuze bona kulingwe ngazo zoke iindlela ukuthi abe mphathi womsebenzi owonileko.
G. IPHENYO LOKUKHALIMA
INOTHISI YEPHENYO LOKUKHALIMA
a. Umsebenzi kufuze bona anikelwe inothisi kusasele amalanga amathathu womsebenzi - ubuncani bakhona - ngaphambi kwelanga ekufuze kuyokuhlangana ngalo ikundla yokuphenya ngalo icala lokukhalima.
b. Umsebenzi kufuze bona ayitlikitle inothisi anikelwa yona. Nakube umsebenzi uyabhala ukutlikitla inothisi yecala, kufuneka anikelwe yona phambi komunye umsebenzi abasebenza naye, yena-ke ozakutlikitlela ukufakazela ukuthi umsebenzi onecala unikelwe inothisi.
c. INothisi etloliweko yephenyo lokukhalima kufuze iserbenzise iforomu lesiHlomelelo D. Inothisi-ke ijama nje:
Ihlathulula izwangobatjho yecala elibekwa umsebenzi, nobufakazi obukhulu umqatjhi azakusimelela kibo;
Itjho ilanga, isikhathi nendawo la kuzakuhlanganela khona ikundla yephenyo lokukhalima,
Itjele umsebenzi ngelunngelo lakhe lokuba nomuntu ozamjamela, ongaba ngomunye umsebenzi abasebenza naye namkha kube mjameli ovela kuyuniyoni ejamele abasebenzi eyaziwako nenesivumelwana sokusebenzisana neBhodi, imtjele nangokuthi angaletha abofakazi bakhe ecaleni.
UKUJAMISA EMSEBENZINI NGOKUYELELA
a. Umqatjhi angamjamisa emsebenzini umsebenzi nomrholwakhe opheleleko, namkha amtransfere, nakube :
umsebenzi loyo kuzwakala ukuthi wenze icala elimbi; namkha nakube umqatjhi ukholwa ukuthi ukuba khona komsebenzi loyo emsebenzini kungahle kuliye iphenyo ngezwangobatjho ngaye, namkha kufake abanye abantu engozini namkha kufake ipahla yeBhodi engozini.
b. Ukujanyiswa emsebenzini ngalendlela kuligadango lokuyelela elingatjho nokho ukuthi umsebenzi ojanyisiweko loyo vele icala selimlahlile, ngalokho-ke umsebenzi ojanyiswe njalo emsebenzini kufuze athi asekhaya njalo abe arhola umrholwakhe uphelele.
c. Nakube umsebenzi ujanyiswe emsebenzini njengegadango lokuyelela, kufuze umqatjhi abize ikundla yephenyo lokukhalima kungakapheli amalanga amatjhumi amabili-nanye 21 womsebenzi. Ngemva kwalokho-ke sekunguSihlalo weBandlelo ongaqunta ukuthi ngokutshwila nakube liyatshwila.
UKURAGWA KWEKUNDLA YEPHENYO LOKUKHALIMA
a. Ikundla yephenyo lokukhalima kufuze ibizwe kungakapheli itjhumi lamalanga ngemva kobana inothisi yecala inikelwe umsebenzi ekuthiwa wonile.
b. USihlalo weKundla kufuze abe msebenzi wesikhundla esiphezulu kunesomsebenzi obizelwe ebandla. Nakube umsebenzi obizelwe ebandla siKhulu esiPhetheko namkha nakube sikhulu esingamele umNyango, uSihlalo wekundla leyo kuzakufuneka kube nguSihlalo weBhodi namkha omunye umuntu onelwazi elifaneleko othunyelwe yiBhodi.
c. Umsebenzi obizelwe ebandla nakafunako angajanyelwa ngomunye umsebenzi abasebenza naye, namkha ajanyelwe mjameli weyuniyoni enesivumelwana sokusebenzisana neBhodi.
d. Kungabizwa notoligi nakufunekako.
f. Nakube umsebenzi obizelwe ebandla akafiki ebandlapho, uSihlalo abe nesizathu esiqinileko sokuthi umsebenzi loyo akunanto ebonakalako embambileko, ikundla iyakhuluma ngitjho angekho njalo umsebenzi loyo.
g. USihlalo kufuze alibulunge irekhodi lalokho okukhulunywe ekundleni leyo.
h. USihlalo uthoma ngokufunda inothisi ntanzi ngaphambi kobana ithome ukulalela ubufakazi ikundla.
Umjameli womqatjhi nguye-ke ozakuthula ubufakazi ngezwa ngobatjho eyenze bona umsebenzi abe abizelwe ebandla. Umsebenzi obizelwe ebandla, namkha umjamelakhe, angamtjhuka ngemibuzo ufakazi namkha bofakazi abangeza nomjameli womqatjhi.
j. Umsebenzi-ke naye uzakkunikelwa ithuba lokuveza bakhe ubufakazi. Umjameli womqatjhi naye-ke angamtjhuka ngemibuzo ufakazi womsebenzi namkha abofakazi bakhe.
k. USihlalo angabuza nanyana ngimuphi ufakazi imibuzo yokuhlathulula nokukhanyisa lapha afuna khona umkhanyo uSihlalo lo.
l. Nakube uSihlalo ubona ukuthi umsebenzi nangambala unecala, kufuze amtjele umsebenzi loyo ngalokho, atjho nokuthi kungani ambona anecal.
m. Ngaphambi kobana kuthathwe isiqunto sokuthi ubethwa ngaswazi bani umsebenzi nakube ulahlwe licala, iuSihlalo kufuze anikele umsebenzi ithuba lokukhulumela ukuthi angabethwa ngeswazi elibuhlungu khulu. Nomjameli womqatjhi naye angaveza ubujamo obuthuwelelisa icala.
n. USihlalo-ke kufuze bona isiqunto sakhe sokugcina ngecaleli asibikele umsebenzi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi ngemva kokuphela kokulalelwa kwephenyo lokukhalima, kanti-ke umphumela loyo kufuze bona ufakwe efayeleni yomsebenzi loyo.
ISIGWEBO
a. Nakube uSihlalo uthola ukuthi umsebenzi wonile, kufuze ukuthi akhuphe isigwebo amthwesa sona. Ngokuqala ukuthi umsebenzi woneni, nokuthi wone kangangani, nangokuqala amarekhodi waphambilini womsebenzi nokuqala ubujamo obungezelelele ukwenzeka kwecalelo, iingwebo zingaba:
siyeleliso esitloliweko;
siyeleliso sokugcina esitloliweko;
v. ukwehliswa esikhundleni somsebenzi;
b. Nakube umsebenzi uyavuma, uSihlalo angagweba umsebenzi ngokumjamisa emsebenzini ngaphandle komrholo, nankha amehlise esikhundleni somsebenzi kunobanyana amqotjhe. Nakube umsebenzi wehliswa emsebenzini, ngemva komnyaka angenza isibawo sokubuyiselwa esikhundleni ayekiso phambilini, ngaphandle kokuqatjhazelwa licala akhe aba nalo.
c. Umqatjhi akakwazi ukwethula isigwebo ukube umsebenzi icala lakhe usalidlulisele phambili.
H. UDLULISELWA KWESILILO SECALA PHAMBILI
Umsebenzi angasidlulisela phambili isililo sakhe ngomphumela wecala lakhe namkha ngesigwebo athweswe sona; lokho-ke ukwenza ngokuzalisa isiNgezelelo sika-E.
Umsebenzi nakube uyanghonghoyila ngomphumela wecala lakhe namkha ngesigwebo athweswe sona, kufuze ukuthi kuthi kungakapheli amalanga amahlanu womsebenzi kuphume umphumela loyo athumelele uSihlalo weBhodi namkha umPhathi wakhe iforomu lokuwudlulisela phambili umphumela wecala namkha isigwebo secalelo; yena-ke iforomelo uzalidlulisela esiPhathisweni esisebenza ngeenlilo zokudluliswa kwamacala.
IsiPhathiswa ekuDluliselwa kiso iinghonghoyilo zemiphumela yamacala esizakuqala isililo/isinghonghoyilo leso kufuze ukuthi kube:
a. nguSihlalo weBhodi; namkha b. isiKhulu esiPhetheko, namkha umjameli waso, ongazange abe negama ekuthathweni kwesiqunto sokuthathela umsebenzi amagadango wokukhalinywa, futhi osesikhundleni somsebenzi esingaphezulu kesakaSihlalo wekundla yokulalela icala ebeligwetjwa umsebenzi.
Nakube umsebenzi usiKhulu somNyango, uSihlalo weBhodi kuzakuba nguye oqala isililo sokudlulisa icala.
Nakube isiKhulu sokuDlulisela amaCala sifuna kubanjwe ikundla yokulalela isililo sokudlulisa icaleso, sizakubikela umsebenzi ukuthi kuzakuhlanganwa nini, nokuthi kuphi.
IsiKhulu ekuDluliselwa kiso amaCala:
a. singavumelana nesibawo sokudluliswa kwecalelo, namkha b. sehlise isigwebo, namkha c. sifakazele umphumela wokugwetjwa kwecala.
Msinyana ngemva kwalokho-ke umqatjhi uzakulandela isiqunto esithethwe siKhulu ekuDluliselwa kiso amaCala.
ISINGEZELELO SIKA-A
IZENZO ZOKUZIPHATHA KUMBI
Isisebenzi sizakuba nomlandu wokuziphatha kumbi nakhiba, hlangana nokhunye(kungapheleli lapha):
Ngabomu, ngerhuluphelo namkha ngepazamo sone namkha sibange umonakalo wokuloba ipahla ye-Ikangala Water.
Sifake engozini ipilo yaso namkha yabanye ngokunyaza imithetho nemilayo yezokuphepha.
Siyeba, siyafumbathisa namkha senza ubukirikitjana.
Sihlomuliswa ngemali namkha ngokhunye emuntwini wangaphandle namkha kwesinye isisebenzi emva kokwenza umsebenzi waso, singanamvumelo etloliwe ye-Ikangala Water.
Sibhalelwa kukwenza umlayo osemthethweni namkha ojayelekileko ngaphandle kwebanga elizwakalako.
Asikho namkha sihlala singekho emsebenzini ngaphandle kwebanga elizwakalako namkha imvumelo.
Senza umlandu wokutlhorisa ngezemsemeni.
Sikhethulula abanye ngebanga lobuhlanga, lobulili, loburhole, ngezobulili namkha ngokhunye okungavunyelwa ngumThethosisekelo.
Asisebenzi kuhle namkha ngokwaneleko ngebanga elingasilokubhalelwa.
Ngaphandle kwemvumelo etloliweko ye-Ikangala Water, sizenzela umsebenzi ozosirholela womunye umuntu namkha ihlangano ngesikhathi somsebenzi namkha nasitjhayisile.
Nasithewukeleko, siziphathe kumbi ngendlela embi, elihlazo namkha engamukeleki.
Sibethe namkha silinge ukubetha namkha sithusele ngokubetha esinye isisebenzi namkha umuntu emsebenzini.
Sihlohlozela abanye abasebenzako bona benze isenzo esingekho ekambisweni nasemthethweni.
Sikhombise inyazo kwabanye emsebenzini namkha sibonakalise ukuziphatha okungathandeki nokunenyazo.
Sithusele namkha siqinele ezinye iinsebenzi.
Sikhandele ezinye iinsebenzi ukuba ngamalungu wehlangano namkha ibumbano labasebenzi.
Siphathe namkha sihlome ngesgidi namkha ngesinye isikhali esimbi emabaleni we-Ikangala Water, singanamvumelo etloliwe yomqatjhi.
Sibhale ukuthobela imilayo yezokuphepha.
Sinikeze imibiko namkha ubufakazi obumamala nasenza umsebenzi waso.
Siphambanise imibiko nangiyiphi imitlolo.
Singenele isenzo esingekho ekambiswenil, esingakavikelwa nesingekho emthethweni.
Senze umlandu ojayelekile namkha ongakavunyelwa ngumthetho sisemabaleni wemsebenzini.
Siveze imibiko eyisphiri emntwini namkha ebantwini abangafanelanga..
ISINGEZELELO SIKA-B
ILANGA ...
IBIZO LESISEBENZI ...
IMINININGWANA YESISEBENZI ...
Lena yincwadi yokukukhalima malungana nekambiso yokukhalima. Nawungaziphatha kumbi godu. Incwadi yokukukhalima lena ingasetjenziswa ukuqunta isigwebo esiqinile.
Incwadi yokukhalima lena izakufakwa efayilini yakho ihlale isebenza iinyanga eziyisithandathu kusukela mhlazana itlolwa. Ngemva kweenyanga eziyisithandathu incwadi yokukhalima lena izakukhitjhwa efayilini yakho itjhabalaliswe.
Nawuphikisana nokukhalinywa lokhu, ungathumela isibawo sokuphikisa ku-[IBIZO] phakathi kwamalanga amahlanu wokusebenza.
Ihlobo lesenzo sokuziphatha kumbi ngileli: ...
UMTLIKITLO WESISEBENZI
UMTLIKITLO KAMININJARA
ILANGA:
UMTLIKITLO KAFAKAZI(Nakakhona)
ILANGA:
ISINGEZELELO SIKA-C
INCWADI YOKUGCINA YOKUKHALIMA
ILANGA ...
IBIZO LESISEBENZI ...
IMINININGWANA YESISEBENZI ...
Lena yincwadi yokugcina yokukukhalima malungana nekambiso yokukhalima. Nawungaphinda uphule umthetho, ingabangela ukumangalelwa kwakho ngokuziphatha kumbi. Incwadi yokugcina yokukhalima lena izokufakwa efayilini yakho ihlale isebenza iinyanga eziyisithandathu kusukela mhlazana itlolwa njengencwadi yokugcina yokukhalima. Ngemva kweenyanga eziyisithandathu incwadi yokugcina yokukhalima lena izakukhitjhwa efayilini yakho itjhabalaliswe.
Nawuphikisana nencwadi yokugcina yokukhalima lena, ungathumela isibawo sokuphikisa ku[IBIZO]phakathi kwamalanga amahlanu wokusebenza.
Ihlobo lesenzo sokuziphatha kumbi ngileli:
UMTLIKITLO WESISEBENZI
ILANGA:
UMTLIKITLO KAMININJARA
ILANGA:
UMTLIKITLO KAFAKAZI (Nakakhona)
ILANGA:
ISINGEZELELO SIKA-D
ISAZISO NGEBANDLA LOKUKHALIMA
ILANGA ...
IBIZO LESISEBENZI ...
IMINININGWANA YESISEBENZI ...
Ngesaziso lesi ubizelwa ebandleni lokukhalima malungana nendinyana ye-11.1 F yeSiko lezokuKhalima.
Ukuziphatha kumbi omangalelwa ngakho nobufakazi bakhona ngilokhu:
IHLATHULULO ENGENELELEKO YOKUZIPHATHA KUMBI INGAFAKWA LAPHA
Ibandla lizokuhlanganela e- ... [INDAWO] ... [ILANGA] ... [ISKHATHI] Wahlomba ukuza befuthi unganamabanga azwakalako wokungezi, uzakugwetjwa ungekho.
Omunye osebenza naye namkha umjameleli wehlangano eyaziwako yabasebenzi angeza azokujamelela.
Ungathula ubufakazi ebandleni ngemitlolo namkha ngabofakazi. Uzakuba nelungelo lokubuza nangiwuphi ufakazi olethwa ngumnyango lona.
Nakhiba ibandla likubone umlandu ngokuziphatha kumbi, ungaveza nangiliphi ijamo elifaneleko ekuqunteni ihlawulo.
ILANGA:
ILANGA:
ILANGA:
ISINGEZELELO SIKA-E
ISAZISO SOKUPHIKISA
ILANGA ...
IBIZO LESIPHATHIMANDLA SEZOKUPHIKISA
Mina, ... [IBIZO LESISEBENZI] ngesaziso lesi ngiphikisana nehlawulo engiyigwetjwe mhlaka ... [ILANGA] e- ... [INDAWO].
Ngifaka lapha nomtlolo webandla lokukhalima kanye/namkha nencwadi yokukhalima.
ISIBAWO SOKUPHIKISA ASISEBENZI NGAPHANDLE KWANOBANA KUFAKWE NEMITLOLO LENA
Amabanga wami wokuphikisana nesigwebo ngilana are: ...
Isigwebo esifaneleko sokuphikisa ngilesi: ...
Ngifisa/angifisi[KHETHA KUNYE] ukuveza obunye ubufakazi obabungekho ngesikhathi sokugwetjwa.
UMTLIKITLO WESISEBENZI
ILANGA:
IMINININGWANA YESISEBENZI
IKAMBISO YOKURHONONA
A. IHLATHULULO YESILILO
B. IINRHULUPHELO ZEKAMBISO YOKURHONONA
IKambiso yokuRhonona yenzelwe:
Ukucima umlilo ongaqubuka ekuhlobaneni msinyana ngokunokukghonakala nangendlela eyakhekile.
Ukurarulula iinlilo zeensebenzi ngendlela efaneleko nefanako.
Ukurarulula iinlilo msinyana ngokunokwenzeka.
C. IINKOLELO EZIJAYELEKILE
Isililo singararululeka kwaphela nakhiba isisebenzi siyayimukela intatha.
Akunasisebenzi esizakuthuselwa nangayiphi indlela ngebanga lokuthi kusuke kwasetjenziswa iKambiso yokuRhonona.
Nakwenzeka bona isililo singararululwa ngesikhathi esibekiweko, namkha sirarululwe ngokunganelisiko, sizakuvele sidluliselwe egadangweni elilandelako.
Isisebenzi sizakuba nelungelo lokujanyelelwa ngesinye isisebenzi kiwo woke amagadango weKambiso yokuRhonona.
Nasizizwa siphatheke kumbi isisebenzi, sifanele sibawe ukukhulumisana nomphathi waso poro msinyana ngokunokwenzeka. Umphathi lowo uzakukhulumisana nesisebenzi ezikhathazekile phakathi kwamalanga amabili wokusebenza emva kokwenza isibawo leso alinge ukuveza intatha engamukeleka ngemva kokulalelisisa isililo sakhona.
IGADANGO LESI-2
Nakhiba isisebenzi asivumelani nentatha evezwe eGadangweni loku-1, isililo sangokomthetho sifanele senziwe ngokutlola sithunyelwe kumphathi poro. Isililo esitloliweko leso sifanele sifakwe ngaphasi kweenhloko ezilandelako: (sebenzisa ifomo elijayelekile lesililo)
a Ihlobo lesililo b Iimphakamiso zokurarulula isililo c Ilanga nomtlikitlo
Umphathi poro uzakukhulumisana nesisebenzi nomjameleli waso ngesililo leso nangeemphakamiso zokusirarulula, aphakamise intatha etloliweko emalangeni amathathu wokusebenza emva kokuthola isililo esitloliweko leso. Umphathi poro uzakudlulisela isililo leso kumininjara omkhulu nakhiba asikararululeki emva kwamalanga amathathu abekiweko. Isisebenzi esinesililo namkha umjameleli waso angasidlulisela kumininjara omkhulu isililo nakhiba umphathi poro ubhalelwa ngukuphendula isililo esitloliweko phakathi kwamalanga amathathu asitholile isililo.
IGADANGO LESI-3
Nakwenzeka singararululeki isililo ngemva kweGadango lesi-2, kuzakumenywa umhlangano wangokomthetho hlangana noMphathi woMnyango/uMininjara omkhulu, nesisebenzi kanye nomjameleli waso ukuzophenyisisa kubonisanwe ngeentatha zokurarula isililo leso. Umhlangano lowo uzakubanjwa emalangeni amahlanu wokusebenza ngemva kobana isililo sidluliselwe kuMininjara omkhulu/kuMphathi woMnyango. Okukhulunywako kuzakutlolwa kanti uMininjara omkhulu/uMphathi woMnyango uzakuveza abe abonisane nesisebenzi nomjameleli wasongesiphakamiso esitloliwe sokurarulula isililo leso phakathi kwamalanga amathathu emva komhlangano.
IGADANGO LESI- 4
Nasisasolako isisebenzi ngemva kweGadango lesi-3, uMphathi woMnyango/uMininjara oMkhulu namkha isisebenzi esililako leso sizakudlulisela isililo saso kuMphathi: ezaMandla weenSebenzi ozakubikela isiKhulu esiPhetheko esiPhezulu phakathi kwamalanga alikhomba wokusebenza. IsiKhulu esiPhetheko esiPhezulu sizakuba namandla wokuqunta ngesililo leso phakathi kwamalanga ayitjhumi wokusebenza.
IGADANGO LESI-5
Nasisarhonona isisebenzi ngemva kweGadango lesi-4, kungabikwa ukubakhona kombango ngokutjho kwemilayo yeTDS(LRA).
ISINGEZELELO SIKA-A
Ifomo leli lifanele lizaliswe yisisebenzi esinesililo esifuna kurarululwe isililo leso njengoba kusitjho iinkambiso ezibalwe eKambisweni yokuRhonona. Ifomo leli lifanele lidluliselwe eMphathini wezaMandla weenSebenzi phakathi kwamalanga amathathu singararululekanga isililo eGadangweni loku-1.
Ibizo lesisebenzi: .. Inomboro: .
Umjameleli wesisebenzi .
umNyango: . UmPhathi Poro: .
Isisebenzi sivuma ngalokhu bona isililo saso kukhulunyisenwe ngaso ngokomthetho no:
IGADANGO LESI-2. Induna ephakathi:
Isisebenzi sizizwa siphatheke kumbi ngoba: ...
Isisebenzi sinyula intatha elandelako yesililo saso: .
Intatha enyulwe ngumphathi poro wesisebenzi ngilena: ...
Isisebenzi Samukela Silandulela intatha evezwe ngumphathi waso.
Isisebenzi: Umjameleli:
Umphathi: . Ilanga: ..
IGADANGO LESI-3: UMininjara omKhulu/uMphathi womNyango othintekako
Isisebenzi azange samukele intatha edlulileko eyaphakanyiswa ngamabanga alandelako: .
Nasi intatha eyaphakanyiswa ngumininjara wesisebenzi: .
Isisebenzi SAMUKELA SILANDULELA Isiphakamiso esenziwe ngumininjara.
Isisebenzi: . Umjameleli: ..
UMininjara: .. Ilanga: ..
IGADANGO LESI-4: uMininjara: ezaMandla weenSebenzi
Isisebenzi asimukelanga intatha ephakanyiswe yesililo ngamabanga alandelako .
Intatha elandelako lena yaphakanyiswa yisiKhulu esiPhetheko esiPhezulu: ...
Isisebenzi SAMUKELA SILANDULELA isiphakamiso esenziwe yisiKhulu esiPhetheko esiPhezulu.
Isisebenzi: Umjameleli: ..
IGADANGO LESI-5: Ikambiso yezoMbango
Isisebenzi azange samukele intatha ephakanyiswe ngaphambili ngamabanga alandelako ..
iHlangano yabaSebenzi neemPhathimandla babonisene ngesililo lesi baqunta ukusebenzisa imizamo elandelako: .
Isisebenzi: . Ilanga: .
UKUPHUNGULA NOKUPHELA KOMSEBENZI
Isingeniso
Umkhandlu lona uthatha ukusebenza kwasafuthi njengobukhozi basafuthi hlangana nomqatjhi kanye nesisebenzi. Nakhiba isikhundla esithile ngesesikhathi esifitjhani, uMkhandlu uzakulinga ukuvala iskhundla leso ngesivumelwano sesikhatjhana namkha ngokumupha itorhwana umuntu isikhatjhana esithile. Umkhandlu uzakuthi emajamweni ajayelekileko ulinge ukuphepha ukuphungulwa kwabasebenzi nokuphelelwa ngumsebenzi kwabantu, kodwana nakungaphepheki, kuzakusetjenziswa iinkambiso ezilandelako. Kibo boke ubujamo kuzakusebenza okutjhiwo ngumTDSLRA
Iinhlathululo
Ukuphungulwa kweensebenzi ngokujayelekileko kuzakwenziwa nakufuneka bona uMkhandlu uphungule iinsebenzi ngamabanga wobujamo bomsebenzi. Amabanga lawo angathinta, hlanga nokhunye, ukuvalwa kweenkoro ezincani zokusebenza nakhiba imisebenzi yakhona iginywa yihlelo elinabile. Ebujamweni lobu ke abantu abathintekako bangahle bafuneke godu emva kwesikhathi nakhiba imisebenzi yoMkhandlu iyanda namkha kuvuleke iinkhundla.
Ukuphelelwa ngumsebenzi kuvame ukwenzeka lokhwa, ngokuthuthuksa kobuchwephetjhe, umuntu angasafuneki ukwenza umsebenzi othile. Nakwenzeka umsebenzi wenziwe ngumtjhini namkha ungasatlhogeki umsebenzi lowo, umsebenzi lowo uvalelwa futhi kuthi umuntu ogade awenza ke afakwe komunye umsebenzi.
Amagadango afanele alandelwe
Iimphathimandla nazibona ingathi kuzakufuneka kubikwe imemela lokuphungula namkha lokuphela komsebenzi, amagadango alandelako lana afanele enziwe;
Kucalisiswe iindlela zokungaphepha ukuphungulwa kweensebenzi;
Isaziso samsinyana serhuluphelo yokuphungula namkha sokubika ukuphela komsebenzi
Ukubikela iinhlangano namabumbano ajamelele abasebenzi;
Ukubonisana/ukukhulumisana neensebenzi nabajameleli bazo abayiinhlangano;
Kusetjenziswe indlela yokukhetha abaphungulwako;
UKUPHUNGULA NOKUPHELA KOMSEBENZI
Iindlela zokukukhandela
Kuyindiba yoMkhandlu lo ukuluka amaqhinga azakuba nomphumela wokukhandela, namkha okungasenani wokurhunyeza ifuneko yokuphungula iinsebenzi. Amaqhinga lawo afanele asetjenziswe ngokubonisana neensebenzi nangokwazisa iinhlangano ezijamelele abasebenzi. Kungakhe kucalisiswe amagadango alandelako kodwana irherho leli alifanelanga lithathwe njengeliphelele namkha elihlukile.
Ukuthunyelwa kwamanye amaziko osebenzela kiwo uMkhandlu;
Ukungasasebenzi isikhathi esengeziwe;
Ukusebenza isikhathi esincani ngomrholo omncani eensebenzini ezifaneleko;
Kuvalwe ukuqatjhwa kwabantu bangaphandle ngaphandle kwabafundele imisebenzi abangaqatjhwa nguMkhandlu lo;
Ukwenza amalungiselelo neminye imiKhandly yaManzi/namabubulwana aseduze ukuqatjha iinsebenzi ezithintekako; kanye nokuvula amathuba womhlalaphasi wamsinya.
Ukwazisa nokuBonisana
Umkhandlu lo uzakwazisa iinsebenzi neenhlangano ezibajamelele msinyana ngemva kokulemuka bona ukuphungula namkha ukuphela komsebenzi kungahle kufuneke. Isaziso lesi sizakubikelwa iinsebenzi zoke okunganani isikhathi esingangenyanga yekhalenda ngaphambi kobana izaziso ziphiwe iinsebenzi ezizokuthinteka. Ekukhambeni kwesikhathi esizako leso umKhandlu neenhlangano ezihlukeneko zabasebenzi ifanele ibonisane neenhlangano zoke ezithintekako ukusebenzisa iindlela zokukhandela ezibalwe ngehla ukufikela ezingeni ekuvunyelanwa kilo bona akusekho okhunye okungenziwa ukuphepha ukuphungulwa kweensebenzi nokuphela komsebenzi. Ukuphela komsebenzi kuzakwenziwa esikhathini esingasingaphasi kwamalanga angamatjhumi amathathu wekhalenda wemva kokwaziswa ngencwadi kwesisebenzi.
UKUPHUNGULA NOKUPHELA KOMSEBENZI
Ukutholisisa iinsebenzi ezithintekako
Amaqiniso alandelako lana afanele acalisiswe nakuquntwa bona ngiziphi iinsebenzi ezifanele ziphungulwe. Ngesikhathi sokubonisana, kufanele kutholisiswe bona ngiwaphi wamaqiniso lana afanele asetjenziswe godu nesisindo sokuzwakala kweqiniso ngalinye. Irherho elingenzasi lapha litjengisa bona kusemajamweni anjani lapho amanye wamaqiniso lana angacalisiswa khona. (Irherho leli njengoba lilapha alenzelwanga bona liwalamanise ngokuqakatheka namkha ngokulamana)
Amakhono angavamanga, ukuthwasa nesendlalelo sokwazi;
Indlela yokusebenza nokukghona;
Umkhiqizo;
Iminyaka eseyisetjenziwe;
Iimphathimandla zizakwenza irherho leensebenzi ezizokuthintwa ngukuphungula namkha ngukuphela komsebenzi okuzako, kusetjenziswa ngokuqinileko amaqiniso azwakalako ekuvunyelenwe ngawo. Iimali ezifanele iinsebenzi lezo zifanele zibalwe, kufakwa neemali ezivela eenkhwameni zomhlalaphasi, amalanga wokuphumula aselakhona, njll. Imibiko leyo izakuthathwa njengeyisiphiri befuthi angeze yamane yaziswa muntu.
Iimphathimandla zizakwenza amalungiselelo wokuthi iinsebenzi ezithintekako zixoxisane, ngasinye, noMininjara wezaMandla weenSebenzi namkha nesiphathiswa esibekwe nguye. Isisebenzi singazikhethela ukuba nomjameleli waso ngesikhathi kuxoxisanwa. Nakuxoxisanwako isaziso sokuphungulwa namkha sokuphela komsebenzi sizakuphiwa isisebenzi sitloliwe befuthi sitjho nelanga lokuphela komsebenzi nemali ezakuphiwa isisebenzi leso. Isisebenzi namkha umjameleli waso uzakuba nethuba lokubuza malungana nemali enikezwako. Bazakuthola nethuba lokwazisa uMininjara wezaMandla weenSebenzi ngamajamo angavamanga abawabona ingathi angathinta isiqunto sokuphelisa umsebenzi wesisebenzi leso.
Ukubuyekeza
Iimphathimandla zizakubuyekeza ukuphungulwa kweensebenzi ezazivezela iinlilo. Nkawenzeka bona esinye sazo sithathwe njengesiqakatheke ngokwaneleko ukuhlehlisa isaziso sokuphungulwa emsebenzini, indaba yakhona izakukhulunywa nesisebenzi ezithintekile, nehlangano ejamelele iinsebenzi namkha neensebenzi ngokwazi ukutholisisa nakhiba kungaba nesisebenzi esizithandelako ukuphungulwa esikhundleni sesikhethiweko, namkha kwenziwe elinye iqhinga elamukelekako.
UKUPHUNGULWA NOKUPHELA KOMSEBENZI
Umrholo zokuPhungulwa
Iimali ezithenjiswa iinsebenzi naziphungulwako namkha kuphela umsebenzi kuzakukhulunyisanwa ngazo zibekwe ngendlela evunyelwa ngumThetho wezokuPhatheka ngeFanelo emSebenzini befuthi zifake, hlangana nokhunye, iminyaka eqediwe yokusebenza kanye namalanga wokuphumula aselakhona, namalanga wokuphumula wokusebenza isikhathi, ibhonasi yokusebenza isikhathi nemali evela esikhwameni sezokubonelelwa njengoba kusitjho imithetho yakhona. Nakukghonekako iinsebenzi zizakuvunyelwa ukulisa iminikelo yazo esikhwameni leso njengeminikelo eseyipheleleko.
ISINGEZELELO : SENDLELA YOKWENZA NEENKAMBISO ZEZAMANDLA WEENSEBENZI
ISINGEZELELO SIKA-A
ISIVUMELWANO SOKUSEBENZA SEEMPHATHISWA EZIPHEZULU
Isandulelo
IsiVumelwano lesi sibala okulindelwe nguMkhandlu lo ekusebenzeni kwakho esikhathini seminyaka emine sesiBopho sokuSebenza. Sibonelela ihlelo lokuhlolisisa ukusebenza kwakho kuthathelwa eemfunekweni ezibalwe kweyakho iHlathululo yomSebenzi neeNdawo eziQakathekile oziSebenzako. Iimfuneko lezo zikhambelana neHlelo lezeRhwebo le-Ikangala Water elisimelele khulu ekusebenzeni ngepumelelo komininjara ngamunye omkhulu, ukufeza imiphumela ephokophelelwe. Ufuze uzalise isiVumelwano lesi mhlazana uthoma ukusebenza, njengoba kusitjho indima yoku-1 yesiBopho somSebenzi samhlaka ..
Isivumelwano
Umqatjhi uthembisa ukuvula amathuba afaneleko wokuthwasa nokuthuthuka, wokulayejwa, wokubandulwa, wokwengamela ibizelo namakhakhazela afaneleko kilowo ofuna umsebenzi ozinikele ukuthi enze umsebenzi onepumelelo.
Ofuna umsebenzi uthembisa ukuthobela zoke iimfuneko ezibalwe esiVumelwaneni somSebenzi, esibala neHlathululo yoMsebenzi(IsiNgezelelo sika-A) nokuBuyekeza nesiBuyekezo somSebenzi(IsiNgezelelo sika-B).
Isikhathi sesiVumelwano lesi sizakuthoma ngelanga lokutlikitla isiVumelwano lesi kufikela .
Ukubuyekeza kuzanande kwenziwa ngemva kweenyanga eziyisithandathu esikhathini sokusebenza kwesibopho lesi.
Akunaantjhuguluko zesiVumelwano lesi ezizakusebenza ngaphandle kobana zitlolwe phasi zitlikitlwe ngamahlangothi womabili wesiVumelwano.
Imibango emalungana nokumumethwe yiHlathululo yomSebenzi, neeNdawo eziQakathekile zomSebenzi, iimfuneko, okuqothelweko, iinkhathi ezibekiwe, okubekwe phambili, iindlela zokubuyekeza/zokuhlolisisa, amakhakhazela wemali nezinye iindaba ezikhambelana nalokho zizakusetjenzwa nehlandla elilandelako lobuphathimandla. Nakwenzeka ungararululeki umbango lowo umphathisihlalo womKhandlu lo uzakuphenyisisa woke amaqiniso afaneleko ngemva kokubonisana neenqhemu ezithintekako, abeke isiqunto sokugcina endabeni leyo.
Isithembiso
Lapha ngiyathembisa bona ngizakuthobela koke okubalwe esiVumelwaneni lesi, ngitjho neenGezelelo zakhona.
Amabizo apheleleko :
Umtlikitlo : Ilanga :
Egameni lomqatjhi :
Amabizo apheleleko :
Umtlikitlo : Ilanga :
ISINGEZELELO SIKA-B
UKUBUYEKEZWA KOMSEBENZI NJALO EMVA KWEENYANGA EZIYISITHANDATHU
IsiVumelwano sokuSebenza
Ukubuyekeza kusukela esikhathini esithoma kufikela
Ofuna umsebenzi : Amabizo apheleleko:
Isikhundla :
Omhlolisisako : Amabizo apheleleko:
Isikhundla :
UmPhathi womhlolisisi : Amabizo apheleleko :
Isikhundla :
Ilanga lokubuyekeza lokhu :
Yelela lapha: Bobabili, ofuna umsebenzi kanye nomhlolisisi bafanele babe nomtlolo wokubuyekeza lokhu ukwenzela bona ukulandelelisisa kwafuthi nokuthuthuka komsebenzi kuyenzeka njengoba kuvunyelenwe emtlolweni lona.
Iindawo eziQakathekile zomSebenzi
Ofuna umsebenzi kanye nomqatjhi bavumelene ngeemfuneko ezilandelako zeeNQS(KPA) ekuthomeni kwesikhathi sokubuyekeza. Ukuthi umsebenzi uzifeze kangangani iinrhuluphelo kuhlolisiswa ngokusebenzisa iskala samaphuzu amane asukela ekuthini:
Akufinyeleli eemfunekweni ezincani; kufikela ekuthini
Kuhlala kweqile eemfunekweni
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe (Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/iinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)1 2 3 4
Imibono: ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe (Ukuhlathululo kancani)
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
IiNdawo eziQakathekile zomSebenzi/IinRhuluphelo eziBekiwe(Ukuhlathulula kancani)
Imibono : ..
AMAKHONO WOBUKHOKHELI/WOBUPHATHI
Esikhathini sokubuyekeza, ufinyelele kuphi ofuna umsebenzi ukufeza iimfuneko ekuvunyelenwe ngaso malungana namakhono wobukhokheli/wobuphathi atlhogekaekwenzeni umsebenzi ngepumelelo.
Sebenzisa iskala samaphuzu amane sokuhlola ukusebenza, esingilesi
Akafinyeleli iimfuneko, kufikela ekuthini
Uhlala akhombisa ukusebenza okuncomekako
Amakhono(Ihlathululo efitjhani)
Ukusebenzisa iintlabagelo, isib., iimali, amandla weensebenzi
Ukuphatha umNyango wakhe
Ukusebenza ngeSabelo seeMali
Ukwengamela itjhuguluko nokuseka butjha
Ukuthuthukisa abaphetheko
Ukusebenzisa kwakhe ingqondo
Ukwazi abathengi
Ukuvulela abanye amathuba
Ikhono lokuhlela nokwazi lokho okufuneka phambili
Ukuzinikela emKhandlwini, emsebenzini naseensebenzini
APHUMELELE NGAKHO
Buyekeza izehlakalo eziqakathekile ezikhombisa ukuphumelela nakutholileko. Hlathulula kancani ngakunye
IINDAWO ZOKUTHUTHUKISWA
Buyekeza izehlakalo eziqakathekile eenyangeni ezisithandathu ezidlulileko ukhombise iindawana angathuthukiswa kizo. Fanisela ngeembonelo
IHLELO LOKUTHUTHUKISA
Khombisa ukuthwasisa/ukuthuthukisa okufunekako ukusiza ofuna umsebenzi athole amakhono, ilwazi, ukuziphatha namkha ikhono lokuthuthukisa ukusebenza kwakhe athole amakhono womsebenzi.
Isidingo sokuthwasiswa namkha sokuthuthukiswa
Isiphakamiso sokungenziwa
Faka ilanga
IINRHULUPHELO EKUVUNYELENWE NGAZO ZESIKHATHI ESIZAKO SEENYANGA EZIYISITHANDATHU
Hlathulula iinrhuluphelo ezithile ekuvunyelenwe ngazo ezifanele zifezwe ngofuna umsebenzi esikhathini seenyanga eziyisithandathu ezizako.
Irhuluphelo
Okwenziwako
Ilanga elifaneleko
SEKUKOKE UKWENZA
IsiRhunyezo sokwenza koke :
Imibono(umhlolisisi) :
Umtlikitlo wohlolisiswako Ilanga
Umtlikitlo wohlolisisako Ilanga
Umtlikitlo womphathi wohlolisisako Ilanga
